Annaq andis, a ĂŒtski asi es vasta sjoo otsingusĂ”na perrĂ€.
VĂ”rumaa SĂ”prade Selts MTĂ – The Society of Friends of VĂ”rumaa
Neile, kel hinges on VĂ”rumaa…
VĂ”rumaa SĂ”prade Selts MTĂ – The Society of Friends of VĂ”rumaa
Neile, kel hinges on VĂ”rumaa…
VĂ”rumaa SĂ”prade Selts MTĂ – The Society of Friends of VĂ”rumaa
Neile, kel hinges on VĂ”rumaa…
Annaq andis, a ĂŒtski asi es vasta sjoo otsingusĂ”na perrĂ€.
Kuhu minna ja mida teha alanud nÀdalal RÔuge vallas?
KokkuvÔte RÔuge Vallavalitsuse 18. septembri 2024 istungist
Integratsiooni Sihtasutus kutsub kĂ”iki ĂŒles esitama kandidaate lĂ”imumispreemiatele.
RĂ”uge Vallavalitsus mĂŒĂŒb eellĂ€birÀÀkimistega pakkumise korras RĂ”uge vallale kuuluva endise Misso koolimaja (RĂ”uge vald, Misso alevik, Riia mnt 15) kinnistu.
Kui soovid olla kursis sellega, mis RÔuge valla elus toimub, rÀÀkida kaasa valla tuleviku teemadel ning saada osa Àgedatest enesearenguvÔimalustest, siis tule kandideeri noortevolikokku!
KolmapĂ€eval, 18. septembril kohtusid RĂ”uge vallamajas Antsla valla ja RĂ”uge valla esindajad, et arutada 17 RĂ”uge valla kĂŒla RĂ”uge valla koosseisust Antsla valla koosseisu ĂŒle viimise protsessi ja tegevusi.
Stenbocki maja, 19. september 2024 - TĂ€na kinnitas valitsus Eesti seisukohad Hiinas toodetud elektriautode tollimaksu osas. Eesti pooldab tasakaalustava tollimaksu kehtestamist Hiinas toodetud elektriautodele Euroopa Liidus.
11.30-12 PÔgaris MÀevalla palvemajas ja alates 15.00 Stenbocki majas
Valitsuse vÀljasÔiduistungi jÀrel PÔgaris MÀevalla palvemajas toimunud pressikonverentsil osalesid peaminister Kristen Michal, siseminister Lauri LÀÀnemets, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning kaitseminister Hanno Pevkur.
PĂ”gari, 19. september 2024 â Valitsus kiitis vĂ€ljasĂ”iduistungil heaks pĂ€evakorrapunktid nr 1-15.
Valitsus peab homme vĂ€ljasĂ”iduistungi PĂ”gari MĂ€evalla palvemajas, kus 1944. aastal toimus Otto Tiefi valitsuse viimane okupatsioonieelne istung. Kell 12 algab PĂ”gari palvemajas otseĂŒlekandega valitsuse pressikonverents, millest vĂ”tavad osa peaminister Kristen Michal, siseminister Lauri LÀÀnemets, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ja kaitseminister Hanno Pevkur. Istungi pĂ€evakord on kinnitamata ja vĂ”ib muutuda.
Stenbocki maja, 18. september 2024 â Peaminister Kristen Michal julgustas majanduskonverentsil âĂriplaan 2025â esinedes ettevĂ”tjaid jĂ€tkuvalt Eestisse investeerima ning riigi julgeolekusse panustades riigi majandust tugevdama.
Kultuuris osalemise uuringuga kogutakse andmeid Eesti elanike kultuuriasutustes kĂ€imise, kultuuri kĂ€ttesaadavuse, kultuuriharrastuste ning ĂŒldiste kultuuri puudutavate hoiakute kohta. Kultuuriministeeriumi ajaveebis Kuva tegi uuringust kokkuvĂ”tte meie andmete peaekspert Karl Viilmann.
Valitsus tegi tÀna pÔhimÔttelised otsused eraldada Eesti Rahvusraamatukogu ehituse lÔpetamiseks ja sisustamiseks 17,7 miljonit eurot ning Tallinna Kunstihoone renoveerimiseks 9,9 miljonit eurot.
KultuurinĂ”unik hoiab ja edendab erialadiplomaadina pikaajalises vĂ€lislĂ€hetuses töötades suhteid Ameerika Ăhendriikide (USA) kultuuriinstitutsioonide, -organisatsioonide ja -ringkondadega ning aitab asukohariigis leida vĂ”imalusi eesti kultuuri tutvustamiseks, sh kultuurikoostöö projektide algatamiseks ja kultuuriekspordiks.
Juunikuus alustas Eesti Arhitektuurimuuseumi uue juhina Karen Jagodin, kes seni tegutses Vabamu tegevdirektorina. Uurisime Karenilt, milline on Arhitektuurimuuseumi roll valdkonnas, mida ja miks tulevastele pÔlvedele sÀilitatakse ning millised vÀljakutsed ees ootavad.
Nii nagu Tartus, on uude poolaastasse jÔudnud ka kahe teise Euroopa kultuuripealinna, Norras asuva BodÞ ja Austria linna Bad Ischli tööd ja tegemised. BodÞ on Nordlandi maakonna suurim linnastu ning suuruselt teine linn PÔhja-Norras. Teisele poole pÔhjapolaarjoont on Euroopa kultuuripealinn jÔudnud esmakordselt.
Alates eelmise aasta kevadest arendab Kultuuriministeerium tihedamalt kultuurihariduse arengut. Ăks sihtidest selles vallas on kultuuri jĂ€tkusuutlikkus lĂ€bi noorte, mille saavutamisel on kindlasti vaja kaasata ka noori endid. Kevadel toimunud Ă”pilaste teadusfestivalil tunnustasime eesti kultuurile olulise teadustöö eest Tallinna Prantsuse LĂŒtseumi abiturienti Stella JĂ€nest, kelle uurimistöö puhul hindasime eriti tegevusuuringu metoodika rakendamist ja kultuurihariduse teema valikut. Palusime Stellal oma tööst kirjutada meie ajaveebi Kuva.
Alates septembri lĂ”pust korraldatakse ĂŒle Eesti 25 tĂ€iskasvanutele mĂ”eldud tasuta töötuba, kus Ă”petatakse internetiga seotud ohte Ă€ra tundma ning oma arvuteid ja nutiseadmeid paremini kaitsma.
Riigi infosĂŒsteemi amet (RIA) kinnitab vastuseks ajalehes Postimees 18. septembril ilmunud vĂ€idetele, et Eesti veebilehti ummistusrĂŒnnete (DDoS) eest kaitsev tarkvaralahendus ei sea kasutajate andmeid ohtu.
ĂRO Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu vĂ€rske kĂŒberturvalisuse raport paigutab Eesti kĂ”ige edukamate riikide hulka.Â
Alates tÀnasest on kÔigil huvilistel vÔimalus registreerida end Eesti.ee mobiilirakenduse testijaks ja proovida esimesena uut riigiÀppi.
Riigi InfosĂŒsteemi Ameti (RIA) kuuĂŒlevaatest selgub muu hulgas, et augustis toimus Eestis kaks lunavararĂŒnnakut, turvanĂ”rkust Ă€ra kasutades tungiti Transpordiameti sĂŒsteemi ja Omniva nime kuritarvitades saadeti massiliselt Ă”ngitsussĂ”numeid.
Riigi InfosĂŒsteemi Amet (RIA) viis eesti.ee portaali uuele mikroesitluskihi (micro-frontend ehk MFE) lahendusele. See uuendus vĂ”imaldab avalike teenuste omanikel kuvada oma mikroesitluskihil loodud teenuseid riigiportaalis tehniliselt kaasaegse ja turvalise raami ehk kestrakenduse kaudu, mis sisaldab pĂ€ist, jalust ja vasakmenĂŒĂŒd. LĂ”ppkasutaja jaoks jĂ€i portaali visuaalne vaade ja funktsionaalsus samaks.
Keskkonnaameti TĂŒri majja Wiedemanni 13 kolisid kokku Keskkonnaameti senised TĂŒri kontori töötajad ja varem Paides kontoripinda ĂŒĂŒrinud keskkonnakaitseinspektorid.âŻEile, 19. septembril toimus renoveeritud maja pidulik taasavamine.
Eestis algab peamine jahihooaeg sĂŒgisel. Kindlasti tasub enne jahile minekut ĂŒle kontrollida enda jahivarustus ning jahipidamise dokumentide kehtivus. Kui dokumentidega on kĂ”ik korras, sujuvad kiiresti ka Keskkonnaameti jahikontrollid.
Alates sellest nĂ€dalast on vĂ”imalik kalaluba.ee lehelt pĂŒĂŒgiĂ”iguse vĂ”i aastase jahipidamise loa soetamiseks kasutada Apple Pay ja Google Pay makset. Olemasolevatele vĂ”imalustele lisanduv uus makseviis on lihtne, kiire ja turvaline.
JĂ”evĂ€hi populatsiooni kaitseks on vĂ€hipĂŒĂŒk kalastuskaardi alusel lubatud ĂŒksnes augustikuus ning kaugeltki mitte kĂ”ikides veekogudes. Paraku on keskkonnaametnikud selle suve jooksul avastanud 36 jĂ”evĂ€hi pĂŒĂŒgiga seotud rikkumist, neist enim â 15 on olnud just vĂ€hipĂŒĂŒk keelatud ajal.
Seoses tÀiendavate rahaliste vahendite eraldamisega, on avatud loodushoiutoetuse taotlemise teine voor, et taastada Eesti kaitsealadel elurikkaid pÀrandniite. Keskkonnaametile taotluste esitamise tÀhtaeg on 10. september 2024.
Eesti-Soome ĂŒhine LIFE projekt âLÀÀnemere rannikuelupaikade vĂ”rgustiku taastamineâ on lĂ”pusirgel. Projekti kĂ€igus sai Eestis taastatud ligi 180 hektarit looduskooslusi. 22. augustil toimus Viinistus Ranniku LIFE projekti Eesti lĂ”puseminar, kus tutvustati projekti eestipoolseid tulemusi.
2024. aasta esimese kaheksa kuuga on Eestis registreeritud 10 korda rohkem lĂ€kaköha juhtumeid kui eelmise aasta samal perioodil. Kui eelmisel aastal tuvastati augusti seisuga 9 haigusjuhtu, siis tĂ€navu on nakatumisi olnud juba 97. Haigestunute seas on mĂ€rgatavalt suurenenud laste osakaal ning lapsed vanuses 0-14 eluaastat moodustavad haigestunuteÂ ĂŒldhulgast 49%. Enamik haigestunutest on lĂ€kaköha vastu vaktsineerimata. Terviseameti andmetel on sagenenud kollete esinemine ehk ĂŒhes peres vĂ”i leibkonnas haigestub mitu inimest korraga. 30% haigusjuhtudest on peresisesed kolded, kus on samaaegselt 2-4 haigusjuhtu ning haigestusid nii vanemad kui ka lapsed. Just kolletena registreeritud haigusjuhtude puhul on mĂ€rgata, et haigestunud lastest enamik ei ole haiguse vastu vaktsineeritud. LĂ€kaköha vastu vaktsineeritud lastel ja tĂ€iskasvanutel on haiguse kulg tunduvalt kergem. Surmajuhtumid on alati traagilised, eriti kui neid on vĂ”imalik Ă€ra hoida. Niisiis tasub vaktsineerida terve perekond, kui seal kasvab alla 3-kuuseid imikuid. NĂ€iteks 2007. aastal suri Eestis 1-kuune poiss perekonnas, kus varem haigestusid vend ja ema. TABEL: LĂ€kaköhasse haigestumine Eestis 2019-2024. KĂ€esoleva aasta andmed on esitatud augustikuu seisuga.  Millal lĂ€kaköha vastu vaktsineeritakse? Eesti lapsed vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames lĂ€kaköha vastu kuus korda: 3kuuselt; 4,5kuuselt ja 6kuuselt ning 2aastaselt; 6-7aastaselt ja 15-16-aastaselt. Viimastel aastatel on hĂ”lmatus vaktsineerimisega laste seas tunduvalt langenud. Eestis oli seisuga 31.12.2023 lĂ€kaköha vastu vaktsineerituse hĂ”lmatus 1aastastel 72,3% (WHO soovitus â 90%) ja 2aastastel 83,3%. HĂ”lmatus esimese korduvvaktsineerimisega oli 3aastastel 72,8 % ja hĂ”lmatus teise korduvvaktsineerimisega 7aastastel 63,4%.  Ajalooline vaade: haigestumine lĂ€kaköhasse Enne seda, kui lĂ€kaköha vastane vaktsineerimine lisati 1957. aastast immuniseerimiskavasse, oli haigestumise tase Eestis vĂ€ga kĂ”rge ning registreeriti ĂŒle 6000 haigusjuhtu aastas. 1963. aastast on lĂ€kaköhasse haigestumine Eestis pĂŒsinud vĂ€ga madal, kuni 1990ndate lĂ”pus hakkas haigestumine taas kasvama ning mĂ€rgatav kasv toimus ka 2007-2010, kui haigestumine jĂ”udis uuesti 1963. aasta tasemeni. KuivĂ”rd nakkushaiguste eksperdid nĂ€gid, et 2007-2010. aastatel haigestusid rohkem noorukid ja noored tĂ€iskasvanud, otsustas immunoprofĂŒlaktika ekspertkomisjon lisada immuniseerimiskavasse revaktsineerimise noorukitele vanuses 15-16 eluaastat. Selle tulemusel haigestumine taas langes. Niisiis nĂ€itab Eesti praktiline kogemus, et laste ja noorukite Ă”igeaegne vaktsineerimine ja revaktsineerimine on raskete tagajĂ€rgedega haiguse ennetamisel vĂ€ga oluline.  Vaktsineerimine raseduse ajal Rasedatele on vastunĂ€idustatud elusvaktsiinid (nĂ€iteks MMR, kollapalaviku vaktsiin, tuulerĂ”ugevaktsiin). Teisi vaktsiine, vĂ€lja arvatud HPV, vĂ”ib manustada epidemioloogilistel nĂ€idustustel. NĂ€iteks gripi vastu on soovitav vaktsineerida enne gripihooaja algust olenemata raseduse trimestrist. Haigused, mille vastu soovitatakse rasedaid kindlasti vaktsineerida, on gripp ja lĂ€kaköha. Raseduse ajal, eriti kolmandas trimestris, tekivad naise organismis fĂŒsioloogilised muutused, eelkĂ”ige immuunsĂŒsteemis. Toimuvate muutuste tĂ”ttu on rase nakkushaiguste suhtes vastuvĂ”tlikum ja haiguse kulg vĂ”ib rasedal raskem olla. Teisalt on vaktsineerimine vajalik vastsĂŒndinu kaitseks: platsentat lĂ€bivad raseduse kĂ€igus IgG-tĂŒĂŒpi antikehad, mis aitavad last esimestel elukuudel kaitsta. Lisaks saab vastsĂŒndinu rinnapiimast ema IgA-tĂŒĂŒpi antikehi. Uuringud on nĂ€idanud, et kĂ”ige suurem lĂ€kaköhavastaste IgG-tĂŒĂŒpi antikehade platsentaarne ĂŒlekandumine lootele esineb raseduse viimasel neljal nĂ€dalal. SeetĂ”ttu soovitatakse rasedaid vaktsineerida lĂ€kaköha booster-vaktsiiniga Tdap 27. rasedusnĂ€dalast. Sellise vaktsineerimise tĂ”hususe nĂ€iteks on Ăhendkuningriigid (UK), kus pĂ€rast 2012. aasta aprillis vallandunud lĂ€kaköha puhangut kĂ€ivitati lĂ€kaköha vaktsiini manustamise programm. Haigestumine lĂ€kaköhasse oli puhangu ajal UK-s 20 aasta kĂ”rgeim. Haigestumine oli suur ka alla kolme kuu vanuste imikute seas. Selle vanusegrupi haigestumise alusel hinnatakse lĂ€kaköha aktiivsust ĂŒhiskonnas, mis tĂ€hendab, et aktiivsus oli kĂ”rge. LĂ€kaköha vaktsineerimise programmi alustati rasedatel 2012. oktoobris. See nĂ€gi ette, et lĂ€kaköha vaktsiin manustatakse rasedatele kolmandal trimestril, ideaalis 28.â32. rasedusnĂ€dalal. EesmĂ€rk oli kujundada imikutel kuni esimese lĂ€kaköha vaktsiini saamiseni (UK riikliku programmi alusel tehakse see teisel elukuul, meil kolmandal elukuul) immuunkaitse emalt ĂŒle kanduvate IgG antikehade abil. Programmi efektiivsust kinnitab asjaolu, et suurim haigestumise langus on esinenud alla kuue kuu vanuste laste seas. Vaata lĂ€hemalt SIIT. LĂ€kaköha vaktsineerimise soovitused rasedatele on kajastatud Eesti immuniseerimiskava rakendusjuhises. Vaata lĂ€hemalt SIIT (lk 12). Seega jĂ€ta meelde: difteeria, teetanuse ja lĂ€kaköha liitvaktsiiniga (dTap) on soovitav vaktsineerida alates 27. rasedusnĂ€dalast. dTap vaktsiin on kĂ”igile tĂ€iskasvanutele (sh rasedatele) tasuline.  Mis on lĂ€kaköha? LĂ€kaköha on vĂ€ga nakkav bakteriaalne haigus, mille tekitaja on Bordetella pertussis. Esimeses staadiumis sarnaneb lĂ€kaköha tavalisele kĂŒlmetushaigusele. KĂŒlmetushaigusele sarnanevale perioodile jĂ€rgneb lĂ€kaköhahoogudega kulgev periood, mis vĂ”ib kesta kuni kĂŒmme nĂ€dalat. VĂ€ikelastel on tĂŒĂŒpiline köhahoo lĂ”pus vilinaga sissehingamine, köhahoog vĂ”ib lĂ”ppeda ka oksendamisega. Köhahood esinevad sageli just öösiti. LĂ€kaköha vĂ”ib tabada igas vanuses inimesi, kuid haigusest on kĂ”ige enam ohustatud vĂ€ikelapsed, kelle jaoks vĂ”ib pealtnĂ€ha kerge haigus lĂ”ppeda Ă€kksurmaga. Eriti ohtlik on lĂ€kaköha alla 3-kuustele imikutele. LĂ€kaköha vastast vaktsineerimist soovitatakse kĂ”igile pereliikmetele, kelle peres on alla 3-kuuseid imikuid (umbrella strategy). LĂ€kaköha lĂ€bipĂ”demine ei anna eluaegset immuunsust ning haigusesse vĂ”ib nakatuda korduvalt.  Loe lisaks, milliste haiguste vastu saab Eestis oma lapsi kaitsta: Mille vastu saab vaktsineerida? | vaktsineeri.ee KĂ”ik uudised Keel EST
Möödunud nĂ€dalal sattus LĂ€tis difteeria tĂ”ttu haiglaravile neljaliikmeline perekond â kolm last ja ĂŒks tĂ€iskasvanu. Ăks laps vajab raske seisundi tĂ”ttu intensiivravi ning kĂ”ik nad olid haiguse vastu vaktsineerimata. Terviseamet hoiatab, et kuigi difteeria vastu on olemas efektiivne vaktsiin juba 1940. aastatest, on immuniseerimisega hĂ”lmatus tĂ€naseks langenud kriitilise piirini ning sarnased lokaalsed puhangud vĂ”ivad aset leida ka Eestis. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Irina Filippova ĂŒtleb, et kuigi Eestis registreeriti viimane difteeriasse haigestumine 2001. aastal, eksisteerib tĂ€na reaalne oht difteeria riiki sissetoomiseks ja levikuks, sest reisitakse palju ja vaktsiiniga hĂ”lmatuse tase on madal. âDifteeria kulgeb raskemalt eelkĂ”ige vĂ€ikelastel ja seetĂ”ttu on nende kaitsmine eriti oluline. Kahjuks on WHO soovitatud 95% tasemest madalam kĂ”ikide vanuserĂŒhmade kaitse. Palume seetĂ”ttu kĂ”ikidel lapsevanematel mĂ”elda sellele, et Ă”ige otsus vĂ”ib pÀÀsta nende lapse elu, sest difteeria on vĂ€ga ohtlik nakkus, mida saab vaktsiiniga ennetada ja selle levikut tĂ”kestada,â rÀÀkis Filippova. Terviseameti andmetel on Eestis difteeria vastase vaktsiiniga kaitstud vaid 72,3% 1aastastest lastest ja 83,3% 2aastastest. HĂ”lmatus esimese korduvvaktsineerimisega on 3aastastel 72,8 % ja hĂ”lmatus teise korduvvaktsineerimisega on 7aastastel 63,4%. TĂ€iskasvanutest on oma immuunkaitset Ă”igeaegselt uuendanud vaid umbes 25%. Filippova sĂ”nul on LĂ€ti hoitavaks nĂ€iteks, sest möödunud nĂ€dala difteeriapuhang pole harv juhus. Aastatel 2009â2023 on LĂ€tis registreeritud 122 difteeria haigusjuhtu, millest 10 (8,2%) lĂ”ppes surmaga. Sealjuures on LĂ€tis difteeria vastase vaktsiiniga hĂ”lmatuse tase kĂ”rgem kui Eestis. 2023-2024. aastal (seisuga 12.02.2024) registreeriti Euroopa Liidu/Euroopa Majanduspiirkonna riikides 174 difteeria haigusjuhtu. Saksamaal on registreeritud juhte 117, Hollandis 14, Belgias 12, TĆĄehhis 7, Sloveenias 4, LĂ€tis 3, Norras 4, Rootsis 3, Luksemburgis 2, Slovakkias 2 ja Hispaanias 2. Mis on difteeria? Difteeria ehk kurgutĂ”bi on Ă€ge bakteriaalne nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Corynebacterium diphtheriae. Haigus levib otsese kontakti kaudu inimeselt inimesele, samuti piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel ning haarab tĂŒĂŒpiliselt ĂŒlemisi hingamisteid vĂ”i nahka, harvem konjunktiive vĂ”i genitaalide limaskesti. Difteeriasse vĂ”ib nakatuda igas eas inimene. Haiguse peiteperiood kestab tavaliselt 2-5 pĂ€eva. Ilma ravi saamata vĂ”ib nakatunu levitada haigust 2-3 nĂ€dala jooksul. ĂöpĂ€ev pĂ€rast antibiootikumravi alustamist ei ole haige tavaliselt enam nakkusohtlik. Klassikaline hingamisteede difteeria algab katulise mandlipĂ”letikuga, mis vĂ”ib levida ĂŒlejÀÀnud hingamisteedesse. Katud on hallikad, valkjad vĂ”i verejooksu tĂ”ttu tumedad ja kinnitunud aluskoele ning levivad ĂŒle kurgumandli serva. Kui katt levib kĂ”rri, trahheasse ja bronhidesse, vĂ”ib tekkida hingamisteede sulgus. Palavik ei ole tavaliselt kĂ”rge. Peamised kliinilised sĂŒmptomid on tursunud lĂŒmfisĂ”lmed, kurguvalu, hÀÀlekaotus, köha, hingamispuudulikkus ja neelamisraskused. Haigus vĂ”ib lĂ”ppeda surmaga. KĂ”ige lihtsam viis difteeriasse haigestumise vĂ€ltimiseks on vaktsineerimine. Haiguse lĂ€bipĂ”demine ei anna kaitsvat immuunsust. Millal difteeria vastu vaktsineeritakse? Eesti immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsed difteeria komponenti sisaldava vaktsiini kuue doosiga. Esimene vaktsiinidoos manustatakse kolmandal elukuul, seejĂ€rel 4,5 ja 6 elukuul, 1,5-2aastaselt ning revaktsineeritakse 6-7aasta ja 15-16aasta vanuses ning edasi iga 10 aasta tagant. Niisiis on Irina Filippoval on Eesti lapsevanematele ja ka laiemale avalikkusele oluline palve. âTerviseamet palub lapsevanematel tungivalt ĂŒle vaadata oma laste kalendrikohased vaktsineerimised. Ning juhul kui vaktsineerimistesse on jÀÀnud lĂŒngad, palun vĂ”tke ĂŒhendust oma perearstikeskusega ning leidke vĂ”imalus vaktsineerimise lĂ€biviimiseks. Sama peaksid tegema ka tĂ€iskasvanud, kellel on difteeria-teetanuse viimasest revaktsineerimisest möödunud ĂŒle kĂŒmne aasta,â toonitab Filippova. Loe laste vaktsineerimise kohta lĂ€hemalt vaktsineeri.ee veebist: https://www.vaktsineeri.ee/et/laste-vaktsineerimine KĂ”ik uudised Keel EST
TĂ€navu on seenemĂŒrgistuse vĂ”i selle kahtlusega helistanud mĂŒrgistusinfoliinile 16662 ĂŒle 60 inimese. Enim mĂŒrgistusi pĂ”hjustab valge kĂ€rbseseen, mida aetakse segamini metsĆĄampinjonide, sirmikute ja kitsemampliga. MĂŒrgistusinfoliinile pöördujaid on enim Harjumaalt. MĂŒrgistusteabekeskuse andmed nĂ€itavad, et jĂ€rjestikused head seeneaastad toovadki kaasa varasemast rohkem seenemĂŒrgistusi. âEelmisel aastal helistati mĂŒrgistusinfoliinile sel teemal hooaja lĂ”puks rekordiliselt 123 korda ning oleme tĂ€navu juhtumite arvuga tĂ€pselt samas graafikus. Rohke kĂ”nede arv teeb murelikuks, sest kĂ”ik seenemĂŒrgistused on ennetatavad,â sĂ”nas MĂŒrgistusteabekeskuse juht Mare Oder. MĂŒrgistuste vĂ€ltimiseks tuleb korjata ja sĂŒĂŒa ainult neid seeni, mida kindlalt tuntakse. Eesti metsades on mitmeid söögiseeni, mis on Ă€ravahetamiseni sarnased mĂŒrgiseentega. âPanen kĂ”igile seenelistele sĂŒdamele, et seeneĂ€ppides vĂ”i sotsiaalmeedia seenegruppides olevad pildid ei ole piisavad, et nende abil seeni tuvastada. Fotol vĂ”ivad valgus vĂ”i muud tegurid nii seent kui ka pilti niivĂ”rd mĂ”jutada, et seene Ă”ige tuvastamine selle jĂ€rgi pole vĂ”imalik. Samuti vĂ”idakse gruppides seenemÀÀratlusi pakkuda umbropsu ja asjatundmatult. Kahtluse korral jÀÀgu seen parem metsa. Seeni oskavad tuvastada vaid seeneteadlased ning hea vĂ”imalus seeneteadlastega kohtumiseks on nĂ€iteks Eesti Loodusmuuseumi seenenĂ€itusel,â lisas Oder. Seeneroogadest pĂ”hjustatud mĂŒrgistuskĂ”nede suur osakaal sunnib ĂŒle kordama, et seened tuleb puhastada ja sĂŒĂŒa samal pĂ€eval, sest seened riknevad kergesti ning ĂŒlessoojendatud seenetoit Ă€rritab seedetrakti. Seenehoidiseid kohe tarbima ei pea. âKa kĂŒlas olles tuleks uurida, milliseid seeni on pakutavas roas kasutatud, et hiljem vĂ”imaliku mure korral asjakohast abi saada,â soovitas Oder. MĂŒrgistuse vĂ”i selle kahtluse korral tuleb helistada mĂŒrgistusteabekeskuse infoliinil 16662âŻja jĂ€rgida antud juhiseid. Infoliin on anonĂŒĂŒmne, avatud ööpĂ€evaringselt ning sealt saab abi eesti, inglise ja vene keeles.  SeenemĂŒrgistuste kahtluse korral tuleb vĂ”imalusel teha kindlaks, mis seeni on söödud. Oluline on seejuures seente söömise ja sĂŒmptomite tekke aeg. Mitmete seenemĂŒrgistuste korral on abi aktiivsöest.âŻIgas kodus vĂ”iks olemas olla tĂ€iskasvanu kohta 50 grammi ehk 200 tabletti aktiivsĂŒtt. Enne aktiivsöe manustamist tuleb kindlasti nĂ”u pidada mĂŒrgistusinfo spetsialistiga ja manustada aktiivsĂŒtt vaid spetsialisti nĂ”uannete jĂ€rgi. Alates sellest nĂ€dalast vĂ”ib meediaruumis mĂ€rgata senisest rohkem MĂŒrgistusteabekeskuse sĂ”numeid, sest 9.â22. septembrini toimub sĂŒgisene seenemĂŒrgistuste ennetamise kampaania âKui kahtled, Ă€ra korja!â, et juhtida tĂ€helepanu seeneohutusele. KĂ”ik uudised Keel EST
Although monkeypox continues to spread globally and in Europe, there have been no new cases reported in Estonia since 2022. However, the risk of introducing the disease still exists. The symptoms of monkeypox are similar to those of smallpox, but milder: they include a fever, severe headache, muscle aches, backache, a swelling of the lymph nodes and fatigue as the initial symptoms. The characteristic skin rash usually appears 1 to 3 days after the onset of fever. Healthcare professionals are prepared to take samples for testing if monkeypox is suspected, with the samples sent to the Communicable Diseases Laboratory of the Health Board for analysis. Also, read the interview on how the sample analysis is conducted. More detailed information about monkeypox is available on the same page. Who is vaccinated against monkeypox in Estonia? In Estonia, vaccination recommendations have been provided by the expert committee on immunoprophylaxis, and according to these, risk groups may be vaccinated both before and after exposure. Before exposure, individuals over 18 years of age who may come into close contact with a confirmed or probable monkeypox case during the infectious period (eg, due to sexual behaviour, travel, work, etc) are vaccinated. After exposure, individuals over 18 years of age who have been in close contact with a confirmed or probable monkeypox case during the infectious period and individuals who worked with an infectious patient or infectious material without using personal protective equipment are vaccinated. Vaccination is provided to individuals in risk groups, and the need for vaccination for each person is determined by a healthcare professional. When was the last case of monkeypox in Estonia? The first case of monkeypox in Estonia was registered on 28 June 2022. The last case was registered on 4 September 2022. A total of 11 cases were registered in Estonia in 2022. Given that the disease could potentially be introduced, it is an infection that Estonian doctors occasionally consider when making a diagnosis. However, since 2022, laboratory tests have not confirmed any new diagnoses, nd the symptoms have been caused by other pathogens. How much monkeypox vaccine is available in Estonia, and when is its expiration date? In 2022, Estonia received 1,400 doses of the Jynneos monkeypox vaccine, which were donated by the EU. Of these, 800 doses were transferred to the Health Insurance Fundâs storage, and the remaining 600 doses were distributed among hospitals with the necessary storage conditions. There are 780 doses of the monkeypox vaccine in the Health Insurance Fundâs storage. There has been no need for disposals, as the current batch of vaccines is still within its expiration date. The stock levels in hospitals are not visible to the Health Insurance Fund. The current vaccine stock expires in May 2025. If the need arises, it is possible to get vaccinated, for example, at the North Estonia Medical Centre (PERH), Tartu University Hospital (TĂK), PĂ€rnu Hospital and Ida-Viru Central Hospital (IVKH). What is the situation with monkeypox infections in Europe? During the outbreak in Europe in 2022 (Clade 2), a total of 25,693 cases were identified. The highest number of cases was reported in July 2022, during the 28th week, when 2,588 cases were registered. In 2024, a total of 98 cases of the Clade 2 variant of monkeypox were registered across nine countries (as of July). Sweden reported the first case of the more dangerous Clade 1 strain of monkeypox in the European Union on 15 August 2024. In its risk assessment published on 16 August 2024, the European Centre for Disease Prevention and Control (ECDC) stated that it is highly likely that more cases of monkeypox, caused by the more dangerous Clade 1 virus spreading in Africa, will reach the European Union and the European Economic Area. However, the likelihood of its sustained spread in Europe is very low, provided that imported cases are diagnosed quickly and control measures, such as isolation of infected individuals and tracing of their close contacts, are implemented. KĂ”ik uudised Keel ENG
Haigestumus COVID-19sse on taas kasvama hakanud ning kooli algus hoogustab viiruste levikut veelgi. RiskirĂŒhma kuuluvatel inimestel tuleks end seetĂ”ttu koroonaviiruse vastu vaktsineerida, sest vaktsiinid pakuvad jĂ€tkuvalt head kaitset raskelt kulgeva haiguse vastu. Terviseameti andmetel on COVID-19sse haigestumine Eestis alates juuli algusest kasvutrendis. Eelmisel nĂ€dalal haigestus 945 inimest ning eelnenud nĂ€dalaga vĂ”rreldes kasvas haigestumus 9,6% vĂ”rra. Keskmine haigestumus Eestis oli 100 000 elaniku kohta 77,2. Keskmisest kĂ”rgem oli haigestumus Hiiumaal, kus 100 000 inimese kohta haigestus 142,6 elanikku ja VĂ”rumaal oli vastav nĂ€itaja 120,4. Viimasel nĂ€dalal hakkas kasvutempo siiski aeglustuma, kuid kooli alguseks saabuvad lapsed tagasi kodukohta ning lĂ€hinĂ€dalatel vĂ”ib seetĂ”ttu eeldada COVID-19 ja teisi haigusi pĂ”hjustavate haigustekitajate leviku hoogustumist. Esimesed haigusjuhtumid on registreeritud ka hoolekandeasutustes ning hetkel on jĂ€lgimisel kaks COVID-19 kollet LĂ”una regioonis, kus on kokku haigestunud 17 inimest. Hospitaliseeritute arv on seni pĂŒsinud madalal tasemel ning on nĂ€dalaid, kus pole ravile sattunud ĂŒhtegi koroonaviirusesse nakatunut. Tervise ja Heaolu InfosĂŒsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel hospitaliseeriti eelmisel nĂ€dalal COVID-19 tĂ”ttu kolm inimest, kelle keskmine vanus on 74 eluaastat. Eelnevatel suvistel nĂ€dalatel on COVID-19sse haigestunud valdavalt noored inimesed, kes pĂ”evad haigust kergelt vĂ”i asĂŒmptomaatilistelt. Kui vaadata aga kitsamalt vanuserĂŒhmi, on kĂ”ige rohkem haigestunuid vanuserĂŒhmas 55-59. Viimasel nĂ€dalal on tĂ€heldatud haigestumuse kasvu just vanemaealiste vanuserĂŒhmades, mis viitab senisest laiemale viiruse levikule. Tervise Arengu Instituudi surmapĂ”hjuste registri poolt valideeritud ning avaldatud andmete jĂ€rgi registreeriti viimane tĂ€navune COVID-19 surmajuht juunis. Kokku on aasta algusest COVID-19sse surnud 57 inimest (vĂ”rdluseks - 2023. aastal suri 310 inimest ja 2022. aastal 903 inimest).  COVID-19sse haigestunute arv 2023-2024  COVID-19sse haigestumus vanuserĂŒhmade kaupa  Kui ohtlik COVID-19 tĂŒvi Eestis ringleb? Nii nagu mujal Euroopas, domineerib ka Eestis alates 2024. aasta algusest koroonaviiruse BA.2.86 variant ja tema jĂ€rglased, tĂ€psemalt alamliinid JN1 ja KP.3. Selle variandi alamliinid on kiire levikuga, kuid ei ole seni nĂ€idanud seost suurema nakkuse raskusastmega ega vaktsiini tĂ”hususe olulise vĂ€henemisega. Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides hakkas haigestumus COVID-19sse sagenema kolm nĂ€dalat varem. ECDC (Haiguste ennetamise ja TĂ”rje Euroopa Keskus) informatsiooni kohaselt on aga paljud riigid teavitanud, et haigestumine on pigem langustrendis. Niisiis on hetkel ringlevate tĂŒvede puhul SARS-CoV-2 epideemia ĂŒldine mĂ”ju haiglatele ja suremusele suhteliselt madalal tasemel. Haigestumisest kĂ”ige enam mĂ”jutatud rĂŒhm on olnud 65-aastased ja vanemad isikud, kes jĂ”uavad ka haiglaravile, rĂ”hutades asjaolu, et haavatavatel riskirĂŒhmadel on endiselt suurem risk raskete haiguste tekkeks. Kes kuuluvad riskirĂŒhma? Eelmiste aastate andmete analĂŒĂŒsimise tulemusel on raskekujuliste COVID-19 vormide tekke peamiseks riskifaktoriks just inimeste vanus. COVID-19 kui pĂ”hihaiguse tĂ”ttu hospitaliseeritutest 91% moodustavad patsiendid vanuses 60 eluaastat ja vanemad. MĂ€rgatavalt kasvab tĂ”enĂ€osus haiglasse sattuda nendel patsientidel, kes on vanuses 85+, kellel on haiglaravile jĂ”udmise tĂ”enĂ€osus 138 korda kĂ”rgem kui lastel ja 109,4 korda kĂ”rgem kui tĂ€iskasvanutel ning 4,4 korda kĂ”rgem kui patsientidel vanuses 60-74. Vanuse kĂ”rval on oluline riskitegur kaasuvate haiguste olemasolu. Umbes 80%-l patsientidest esines mitu patoloogiat, millest kĂ”ige olulisemana saab vĂ€lja tuua sĂŒdameveresoonkonna haigused. Raskete haigusjuhtumite puhul saab riskifaktorina vĂ€lja tuua ka vaktsineerimisega hĂ”lmatuse ebapiisavuse. PĂ”hihaiguse tĂ”ttu hospitaliseeritud patsientidest, kes olid 60aastased ja vanemad, omas vaktsiinikaitset vaid 3,5% ja koroonaviiruse tĂ”ttu surnutest oli vaktsineeritud vaid ĂŒks inimene. WHO ja ECDC ekspertide arvamuse kohaselt pakuvad vaktsiinid jĂ€tkuvalt head kaitset raskelt kulgeva haiguse vastu. LĂ€hiaja prognoos ja soovitused 2024. aasta sĂŒgishooajaks Terviseamet prognoosib nii COVID-19 kui ka teiste Ă€gedate respiratoorsete viirustega seotud haigestumiste suuremat kasvu alates septembrist, mis on tavapĂ€raselt seotud koolitöö algusega. KuivĂ”rd esineb palju suhteliselt kergeid ja asĂŒmptomaatilisi COVID-19 vorme, levib viirus edasi suure tĂ”enĂ€osusega varjatult ning lainetena. 2024-2025 hooajal on COVID-19 vastane immuniseerimine tagatud tervishoiuteenuse, vĂ€ljaspool kodu osutatava ööpĂ€evaringse ĂŒldhooldusteenuse, ööpĂ€evaringse erihoolekandeteenuse ja kogukonnas elamise teenuse asutustes töötavale personalile. Tasuta vaktsineeritakse ka 60-aastaseid vĂ”i vanemaid inimesi, lapseootel naisi ja neid, kellel on terviseseisundi tĂ”ttu suurenenud risk raskelt haigestuda. SihtrĂŒhmadesse mittekuuluvatele lastele ja 18-60-aastastele tĂ€iskasvanutele pole vaktsineerimine ĂŒldjuhul vajalik. SihtrĂŒhma vĂ€listele inimestele on COVID-19 vastane vaktsineerimine tagatud, kui see on tulenevalt terviseriskidest tervishoiutöötaja hinnangul pĂ”hjendatud. Seda, kas patsient kuulub mĂ”nda riskirĂŒhma, saab kontrollida nĂ€iteks terviseportaalist ning loetelu riskirĂŒhma terviseseisunditest on avaldatud vaktsineeri.ee lehel (COVID-19 alamleht, âKes on kĂ”ige enam ohustatud?â info all). Terviseameti soovitused, kuidas kaitsta ennast ja oma lĂ€hedasi: Kui kuulud riskirĂŒhma, vaktsineeri ennast! Peamine riskifaktor on inimeste vanus ja rasked kaasuvad haigused. Vastavalt immunoprofĂŒlaktika ekspertkomisjoni soovitustele tagab Eesti sel sĂŒgisel tasuta vaktsiini vaid riskirĂŒhmadele. Praegu ringlevad tĂŒved ei pĂ”hjusta riskirĂŒhma mitte kuuluvatel inimestel rasket haiguskulgu. Info vaktsineerimispaikade kohta leiab vaktsineeri.ee kodulehelt. Haigena pĂŒsi kodus! RiskirĂŒhma inimesi kĂŒlasta vaid siis, kui oled veendunud, et oled ise terve. Nakatumise kahtluse korral testi ennast. Pea meeles, et haiguse esimestel pĂ€evadel ei pruugi kiirtest usaldusvÀÀrset tulemust anda! Vajadusel korda testi mĂ”ni pĂ€ev hiljem. Haigestumise korral vĂ”ta ĂŒhendust perearstiga vĂ”i perearsti nĂ”uandeliiniga 1220. RiskirĂŒhma inimesena vĂ€ldi rahvarohkeid kohti vĂ”i kanna seal maski. JĂ€rgi ĂŒldiseid hĂŒgieenireegleid! JĂ€rgi tervislikku eluviisi - maga piisavalt, ole fĂŒĂŒsiliselt aktiivne, vĂ€ldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö tĂ€isvÀÀrtuslikku toitu. KĂ”ik uudised Keel EST
Tervisekassa, Terviseamet ja Eesti Perearstide Selts tuletavad lapsevanematele meelde, et kooli alguses tuleks vaadata ĂŒle ka lapse vaktsineerimise seis. Lapse koolieelne vaktsineerimiskalender sisaldab kaitset 12 nakkushaiguse vastu. âVaktsineerimine on vĂ€ga tĂ”hus ja ohutu viis oma lapse kaitsmiseks haiguste eest, mis vĂ”ivad levida kiiresti ning tuua kaasa raskeid tĂŒsistusi. Kooli algus on hea aeg lisaks koolitarvetele vaadata ĂŒle ka lapse vaktsineerimise seis,â ĂŒtles Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna JĂ€e. âEnne esimesse klassi minekut peaks perearsti juures lisaks koolieelsele tervisekontrollile tegema Ă€ra ka vaktsiini, mis annab kaitse difteeria, teetanuse, lĂ€kaköha ja lastehalvatuse vastu. Lisaks peaks laps olema saanud kooli alguseks kaitse ka leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.â Kooliteed alustava vĂ”i kooli vahetava lapse muude dokumentide hulgas peab olema vĂ€ljavĂ”te lapse tervisekaardist, kuhu on kantud kĂ”ik lapsele juba tehtud vaktsineerimised. Lapsele tehtud vaktsineerimisi saab nĂ€ha Terviseportaalis. Kui Terviseportaalis ei ole lapse vaktsineerimised nĂ€ha, tuleks oma perearstilt paluda, et ta andmed Terviseportaali kannaks. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusel peab nakkushaiguste leviku vĂ€ltimiseks olema vaktsineeritud vĂ€hemalt 95% lastest. 95%-line vaktsineerimisega hĂ”lmatus aitab tagada elanikkonna piisava kaitse ja takistab nakkushaiguste levikut vaktsineerimata inimeste seas. Terviseameti andmeil on Eestis ligi 25 000 last ohtlike nakkushaiguste vastu kaitseta. Eesti Perearstide Seltsi juht, perearst dr Elle-Mall Sadrak soovitab lapsevanematel vaadata koos perearsti vĂ”i pereĂ”ega ĂŒle oma laste vaktsineerimise seis ja teha vajalikud vaktsineerimised esimesel vĂ”imalusel. âKui mistahes pĂ”hjusel on lapse vaktsineerimine Ă”igel ajal tegemata jÀÀnud vĂ”i edasi lĂŒkkunud, siis nĂŒĂŒd on Ă”ige aeg uuesti alustada vĂ”i puuduolevad vaktsiinid Ă€ra teha,â ĂŒtles Elle-Mall Sadrak. âLapse vaktsineerimisega aitame hoida Ă€ra haiguspuhanguid ja kaitseme nii ka oma lĂ€hikondseid - tĂ€iskasvanuid ja eakaid.â Terviseameti peadirektori asetĂ€itja Mari-Anne HĂ€rma sĂ”nul ei ole tĂ€nu vaktsineerimisele mitmeid ohtlikke nakkushaigusi Eestis juba aastaid nĂ€htud, kuid enamik neist on endiselt vaid ĂŒhe lennu- vĂ”i laevareisi kaugusel. âNĂ€iteks on ka sel aastal Eestis diagnoositud mitmeid leetrite ja lĂ€kaköha juhtumeid. Tegemist on Ă€gedate haigustega, mis levivad endiselt paljudes Euroopa riikides. Selleks, et kaitsta oma lapsi ning nende raskete haiguste laiemalt levikut Eestis Ă€ra hoida, on oluline jĂ€lgida lapse vaktsineerimiskalendrit ja teha kĂ”ik vaktsineerimised Ă”igeaegselt,â ĂŒtles Mari-Anne HĂ€rma. 2023. aasta andmetel on kĂ”igist 2-aastastest lastest difteeria, teetanuse, lĂ€kaköha ja lastehalvatuse, leetrite, mumpsi ning punetiste vastu vaktsineeritud soovitusliku 95% asemel 84%. KĂ”igist 14-aastastest noortest on leetrite, mumpsi ja punetiste vastu kaitstud 73%. 16-aastastest on difteeria, teetanuse ja lĂ€kaköha vastu vaktsineeritud Eestis keskmiselt 78%.  Riikliku immuniseerimiskava eesmĂ€rk on tagada laste ja noorukite Ă”igeaegne vaktsineerimistega hĂ”lmatus. Selleks hangib riik kĂ”ik kavas ettenĂ€htud vaktsiinid. Eestis vĂ”imaldatakse tasuta vaktsineerimist lastele ja noortele tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, lĂ€kaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tĂŒĂŒbi hemofiilusnakkuse vastu. TĂ€iskasvanuid vaktsineeritakse difteeria-teetanuse vastu iga kĂŒmne aasta tagant. Samuti vĂ”imaldatakse tasuta gripivaktsiini riskirĂŒhmadele, sh kuni 7-aastastele lastele. Rohkem infot: www.vaktsineeri.ee Vaata ka: Lapse koolieelne vaktsineerimiskalender KĂ”ik uudised Keel EST
Kliimaministeerium saatis tÀna, 20. septembril kooskÔlastusringile maapÔueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise vÀljatöötamiskavatsuse (VTK) eelnÔu, mille eesmÀrgiks on luua selgus tulevikumaavarade kasutuselevÔtu tingimustes. EelnÔu kehtestab ka kohaliku kasu instrumendi kaevandamispiirkondade elanikele ja kohalikele omavalitsustele.
Eesti elanik viskab aastas Ă€ra keskmiselt ligi 14 kilogrammi rĂ”iva- ja tekstiilijÀÀtmeid. Kliimaministeeriumi tellimusel valminud vĂ€rske uuring pakub vĂ€lja lahendusi, kuidas saaks neid jÀÀtmeid edaspidi paremini ringlusse vĂ”tta.Â
Eestis on liiklusregistris ligi 220 000 peatatud kandega sÔiduautot ja vÀikekaubikut, millest paljude puhul pole teada, kas need sÔidukid enam eksisteerivad. Riigikogus lÀbis eile esimese lugemise eelnÔu, millega soovitakse lihtsustada selliste sÔidukite registrist kustutamist.
Taristuminister Vladimir Svet allkirjastas tĂ€na kahe korterelamute renoveerimistoetuse mÀÀrused, millega abistatakse ĂŒhistuid kokku 185 miljoni euroga. LĂ€bi aegade suurima toetusvooru abil saavad korda kĂŒmnete tuhandete inimeste kodud ĂŒle Eesti.
Taristuminister Vladimir Svet saatis esmaspĂ€eval ministeeriumitele ja huvirĂŒhmadele arvamuse avaldamiseks reoveepuhastite energiatĂ”hususe parandamiseks kavandatava toetusmeetme eelnĂ”u.
TĂ€na sai alguse iga-aastane Euroopa liikuvusnĂ€dal. Ligi 2000 Euroopa linna osalevad kampaanias, millega pööratakse tĂ€helepanu aktiivse ja sÀÀstva liikuvuse edendamisele. PĂ”nevaid ĂŒritusi toimub nĂ€dala jooksul ka Eesti linnades.
Keskkonnaagentuuri Oore ja Vasknarva hĂŒdromeetriajaamad pĂ€lvisid kĂ€esoleva aasta suvel Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) sajandi jaama tunnustuse. VÀÀrika aunimetuse taga on vĂ€ga pikaajalised katkematud mÔÔtmised ja vaatlused, mis annavad aimu sajandi jooksul toimunud muutustest Eesti kliimas ja jĂ”gede veereĆŸiimis.
Keskkonnaagentuur koostab iga-aastaselt vee-erikasutusluba omavate ettevĂ”tete aastaaruandega esitatud informatsiooni pĂ”hjal koondĂŒlevaate, kust leiab infot nii veevĂ”tu, -kasutuse, -heite kui ka reostuskoormuse kohta.
Vastavalt tĂ€na EEA (European Environment Agency) poolt avaldatud aruandele on PFASide (per- ja polĂŒfluoritud alkĂŒĂŒlĂŒhendid) kasutamise vĂ€hendamine rĂ”ivastes, mööblis ja muudes tekstiiltoodetes oluline, et suurendada nende taaskasutamist ning soodustamaks ĂŒleminekut âtooda-tarbi-viska minemaâ majandusmudelilt ringmajandusmudelile. PFASid on tuntud ka nimega âigavesed kemikaalidâ, kuna keskkonda sattudes pĂŒsivad need ained aastatuhandeid ja inimese organismi kogunedes pĂ”hjustavad erinevaid terviseprobleeme nagu maksakahjustused, kilpnÀÀrmehaigus, rasvumine, viljakuse langus vĂ”i vĂ€hktĂ”bi.
Septembris alanud PĂŒssi paisu eemaldamine ja kalapÀÀsu rajamine avab merest jĂ”kke rĂ€ndavatele kaladele ligipÀÀsu Purtse jĂ”e kesk- ja ĂŒlemjooksule, samuti selle suurimale lisajĂ”ele. See on oluline samm, et taastada kunagine Eesti olulisuselt teine lĂ”hejĂ”gi ning aidata kaasa kalavarude suurenemisele.
TÀna, 16. septembril möödub 37 aastat Montreali protokolli sÔlmimisest, mille eesmÀrk on kaitsta osoonikihti ja lÔpetada jÀrk-jÀrguliselt seda kahandavate ainete tarbimine ning tootmine.
Keskkonnaagentuur avaldab kĂ€esoleva aasta jooksul ĂŒlevaated Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest. Selle raames on viimasena ilmunud kompaktne ĂŒlevaade Eesti mullast ja maahĂ”ivest.
Riigikogu vÀliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb tÀna Islandil PÔhja- ja Baltimaade (NB8) parlamentide vÀliskomisjonide esimeeste kohtumisel, kus on fookuses Ukraina toetamine ja piirkondliku julgeoleku tagamine. Link uudisele: Mihkelson osaleb PÔhja- ja Baltimaade vÀliskomisjonide juhtide kohtumisel Islandil
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab tÀna avaliku istungi, kus arutab riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande Ôigsust ja tehingute seaduslikkust kÀsitlevat Riigikontrolli kontrolliaruannet. Link uudisele: Riigi raamatupidamise aastaaruannet arutatakse riigieelarve kontrolli erikomisjonis
Tallinna 21. Kooli Ôpilased heiskasid tÀna pÀikesetÔusul vastupanuvÔitlemise pÀeva puhul Pika Hermanni torni sinimustvalge lipu, koolinoori tervitas Riigikogu aseesimees Arvo Aller. VastupanuvÔitluse pÀeval Ôpilaste lipu heiskamine on aastatepikkune traditsioon. Link uudisele: VastupanuvÔitluse pÀeva puhul heiskasid riigilipu Pika Hermanni torni traditsiooniliselt Tallinna 21. Kooli noored
Baltimaade ja Poola parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimehed ĂŒtlevad ĂŒhispöördumises, et Euroopa Liit peab vĂ”imalikult kiiresti lĂ”petama veeldatud maagaasi impordi Venemaalt. Link uudisele: Balti ja Poola ELAKite esimehed: veeldatud maagaasi ostmine Venemaalt ÔÔnestab Euroopa Liidu ĂŒhtsust
Eesti-Iisraeli parlamendirĂŒhm tegi avalduse, milles taunib Eesti esindaja tegevust ĂRO Peaassambleel. Link uudisele: Eesti-Iisraeli parlamendirĂŒhm taunib Eesti tegevust ĂROs
Riigikogu juhatus kinnitas muudatused korruptsioonivastase erikomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni koosseisus. Link uudisele: Riigikogu juhatus kinnitas muudatused kahe erikomisjoni koosseisus
Hoiatusi pole
Ăösel: Ilmaprognoos LÀÀnemere kohta 24 tunniks 07:00 UTC 23.09 kuni 07:00 UTC 24.09.2024. Hoiatusi ei ole. SĂŒnoptiline ĂŒlevaade: madalrĂ”huala idaserv laieneb LÀÀnemere kohale. LÀÀnemere pĂ”hjaosa: kagu- ja lĂ”unatuul 3-9 m/s. Kohati sajab vĂ€hest vihma. NĂ€htavus enamasti hea. Soome laht, VĂ€inameri, Liivi lahe pĂ”hjaosa: kagu- ja lĂ”unatuul 4-10, Ă”htul Soome lahe idaosas puhanguti 13 m/s. Kohati sajab vĂ€hest vihma. NĂ€htavus enamasti hea. PĂ€eval:
Ăösel: VĂ€hese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Paiguti tekib udu. Sisemaal on tuul muutliku suunaga, rannikul puhub valdavalt kagu- ja lĂ”unatuul 1-7 m/s. Ăhutemperatuur on -1..+6, rannikul kohati kuni 13, maapinnal paiguti -2..-4°C. PĂ€eval: Vahelduva pilvisusega ilm. Kohati vĂ”ib vĂ€hest vihma sadada. Puhub kagu- ja lĂ”unatuul 3-9, Ă”htul Virumaa rannikul puhanguti kuni 12 m/s. Ăhutemperatuur on 14..19°C.
Oli soe ja vaikne Ôhtu 22.09.2023 Sindi Foto: Helen Parmen
Kutsekoolide maine on vĂ”rreldes paarikĂŒmne aasta taguse ajaga paranenud, nĂ€itab Valgamaa kutseĂ”ppekeskuse ning VĂ”rumaa haridus- ja tehnoloogiakeskuse kogemus. Siiski levib veel kĂŒllaltki laialt ka arvamus, et kutsekooli minnakse Ă”ppima ainult siis, kui gĂŒmnaasiumisse ei saa sisse. Ăhiskonna surve paneb seetĂ”ttu nii mĂ”negi tubli noore tegema vale valiku, mida ta hiljem kahetseb.
VĂ”ru linnavalitsus soovib Taara sĂ”javĂ€elinnaku vastas Kose teel asuvas parklas saada ruumi ka sealsamas asuva linnakalmistu kĂŒlastajatele, kes praegu valdavalt autodega surnuaiale sĂ”idavad.
Ainult ĂŒhest tossupaarist jÀÀb vĂ€heks, et lapsed spordiga tegelema saada, kuid samas ei tiirle spordis ka kĂ”ik raha ĂŒmber, leiab Eesti olĂŒmpiakomitee (EOK) presidendiks pĂŒrgiv endine Eesti riigipea Kersti Kaljulaid.
PĂ€rast 42 aasta pikkuseks veninud pausi peeti VĂ”ru Tamula jĂ€rvel sel nĂ€dalavahetusel taas purjeregatt, mille tavatult suur osavĂ”tt pani korraldajadki ĂŒllatuma, sest laupĂ€eval tĂ”ugati kaldast lahti koguni 40 alust.
KÔlaritest kaikuva muusikapala «Highway to hell» saatel startis suve viimasel hommikul ligi 450 ratturit legendaarsele Haanja100 sÔidule, mida reklaamitakse kui «ainult hulludele» mÔeldud maratoni, mis viib jalgratturid vastamisi Haanja kÔrgustiku julmade tÔusudega.
VÔrumaa puidutööstus Barrus lennutas heeliumpalliga kosmosesse oma tootmises valminud liimpuitdetaili. Puitklots lendas enam kui 34 kilomeetri kÔrgusele, enne kui pall purunes ning klots maale tagasi kukkus.
Mees nagu orkester. Kirja- ja kidramees, muusik ja nĂ€itekirjanik, bĂ€ndi asutaja ja laulusĂ”nade autor. KĂ”ige tipuks juhtinud kolm aastakĂŒmmet kodulinna kultuurikeskust. Kuigi 65 aastat turjal, pole mĂ€rkigi, et hoog raugeks. Vastupidi.
Selle nĂ€dala teisipĂ€eval oli taas mitmel pool Eestis rekordiliselt soe ilm. Maksimaalsed termomeetrinĂ€idud kĂŒĂŒndisid 24 kuni 27 soojakraadini.
VĂ”rumaa koolispordihooaja avamise au said endale 6.â9. klasside poiste jalgpallimeeskonnad ja esimene meistritiitel lĂ€ks Antslasse. Parimad naisÂvutiĂ€ssad Ă”pivad aga VĂ”rus.
Tamula jĂ€rvel seilavad tĂ€na ja homme Eesti noored purjetajad. RS Tera Tamula jĂ€rve regatt toob kokku ĂŒle 36 purjeÂsportlase.
KaitsevĂ€e 2. jalavĂ€ebrigaadi lahinguteeninduspataljon tĂ€histas reedelTaara linnakus piduliku rivistusega vĂ€eosa kĂŒmnendat aastapĂ€eva, teatas kaitsevĂ€e peastaap.
Reedo sĂ”javĂ€elinnaku pidulik avamine sel teisipĂ€eval leidis paar pĂ€eva hiljem vastukaja ka Pihkva meedias ja seejĂ€rel ĂŒhismeedias, kus toodi vĂ€lja asjaolu, et VĂ”ru lĂ€hedale Juba kĂŒlla rajatud baas asub Venemaa piirist vĂ€hem kui poolesaja kilomeetri kaugusel.
TeisipÀeval, 17. septembril toimunud LÔuna-Eesti Idee Labor tÔi kokku ligikaudu 350 ettevÔtlikku noort, kes astusid oma esimesed sammud ettevÔtluse suunas, arendades vÀlja esialgseid Àriideid ja Ôpilasfirmasid.
Oktoobris avanev korterelamute renoveerimise taotlusvoor annab eelise LÔuna-Eesti keskustele. NÀiteks vÔivad VÔru ja Valga linna muinsuskaitsealal olevad kortermajad saada Kredexilt toetust koguni 70 protsenti.
VĂ”rumaa jooksu- ja kĂ”nnisarja kĂŒmnes etapp peeti Eesti sĂŒgavaima oru tiitlit kandvas KĂŒtiorus. Sarja korraldajad VĂ”rumaa spordiliidust tĂ”desid, et kuigi tegu oli kĂ”ige raskema rajaga kogu sarjas, oli vĂ€hemalt ilm igati kĂ”igi 323 osaleja poolt: soe, kerge tuulega ja pĂ€ikeseline.
Eesti-LĂ€ti korrakaitseorganite ĂŒhine piiri ĂŒletavate sĂ”idukite kontroll pÀÀdis kahekĂŒmne kolme vÀÀrteomenetluse ja ĂŒhe kriminaalmenetlusega.
Arvult 35. Bernard Kangro nimelise kirjanduspreemiaga pÀrjatakse 2024. aastal kultuuriloolast Nele Reimann-Otsarut vÔrukeelse lapsepÔlve mÀlestusteraamatu «VanaimÀ pÀÀsokÔsԎ» eest.
PĂŒhapĂ€eval OtepÀÀlt startinud 27. Tartu rattamaratoni vĂ”itis vĂ”imsa lĂ”puspurdi teinud Gert Kivistik, kes ĂŒhtlasi töötab ĂŒrituse ehitusjuhina. Teisena finiĆĄeeris leedulane Eimantas GudiĆĄkis (+00.01) ja kolmandana Peeter Tarvis (+00.01).
Puhkpilliorkestri mÀngu saatel avati teisipÀeval VÔru linna lÀhistele viimase aasta jooksul rajatud Reedo sÔjavÀelinnak, kus lÀhiajal seavad end sisse tÀnini Taara linnaku soojakutes elavad USA sÔdurid.
KÔlaritest kaikuva muusikapala «Highway to hell» saatel startis suve viimasel hommikul ligi 450 ratturit legendaarsele Haanja100 sÔidule, mida reklaamitakse kui «ainult hulludele» mÔeldud maratoni, mis viib jalgratturid vastamisi Haanja kÔrgustiku julmade tÔusudega.
VĂ”rumaa koolispordihooaja avamise au said endale 6.â9. klasside poiste jalgpallimeeskonnad ja esimene meistritiitel lĂ€ks Antslasse. Parimad naisÂvutiĂ€ssad Ă”pivad aga VĂ”rus.
MĂ”niste piirkonna kĂŒlade vallavahetuse asjus esmakordselt sel kolmapĂ€eval kohtunud Antsla ja RĂ”uge valla esindajad leppisid kokku ajakava, kuidas 17 kĂŒla ĂŒleandmisega Antsla vallale lĂ€hiajal edasi minnakse.
VĂ”rumaa jooksu- ja kĂ”nnisarja kĂŒmnes etapp peeti Eesti sĂŒgavaima oru tiitlit kandvas KĂŒtiorus. Sarja korraldajad VĂ”rumaa spordiliidust tĂ”desid, et kuigi tegu oli kĂ”ige raskema rajaga kogu sarjas, oli vĂ€hemalt ilm igati kĂ”igi 323 osaleja poolt: soe, kerge tuulega ja pĂ€ikeseline.
PĂŒhapĂ€eval OtepÀÀlt startinud 27. Tartu rattamaratoni vĂ”itis vĂ”imsa lĂ”puspurdi teinud Gert Kivistik, kes ĂŒhtlasi töötab ĂŒrituse ehitusjuhina. Teisena finiĆĄeeris leedulane Eimantas GudiĆĄkis (+00.01) ja kolmandana Peeter Tarvis (+00.01).
SĂ”rmus, sĂ”led, ripats, mĂŒndid vĂ€ga erinevatest ajastutest... RĂ”uge kiriku vundamendi taastamise kĂ€igus on hoone kĂ”rvalt vĂ€lja tulnud hulgaliselt vÀÀrtuslikke leide, mis annavad pĂ”neva sissevaate piirkonna minevikku.
VĂ”rumaa naabervaldade Antsla ja RĂ”uge esindajad alustavad jĂ€rgmisel nĂ€dalal lĂ€birÀÀkimisi MĂ”niste piirkonna 17 kĂŒla vallavahetuse ĂŒksikasjade ĂŒle. PeakĂŒsimuseks kujuneb, kas Antsla on nĂ”us enda kanda vĂ”tma koos kĂŒladega kaasa antava 950 000 euro suuruse laenukoormuse lisandumisega.
Selleaastastel VĂ”ru maakonna meistrivĂ”istlustel golfi löögimĂ€ngus osales rekordarv vĂ”istejaid: ĂŒheksateist meest ja viis naist.
Ăle VĂ”ru-lĂ€hedase sĂ”idutee vingerdav kĂ”hn nastik pÀÀseb napilt jalgratturi ja tema jĂ€rel sĂ”itva maastikuauto rataste eest pakku, kuid tema liigikaaslane on Sangaste kergliiklusteel jÀÀnud purustatud ihuga asfaldile lebama. Roomajatel on kĂ€es kiired pĂ€evad, mistĂ”ttu vĂ”ib neid praegu sagedamini kohata.
HĂ€irekeskus sai esmaspĂ€eval teate Ă”hus levivast suitsuvinest RĂ”uge vallas Saru kĂŒlas, kuid ĂŒhtki tulekahju lĂ€heduses MĂ”niste pÀÀstjad ei avastanud. Asja uurides selgus, et tegemist on Ukrainast siia jĂ”udnud suitsuga.
Valga pÀÀstjad said laupĂ€eva pĂ€rastlĂ”unal vĂ€ljakutse Kuperjanovi tĂ€navale, kus ĂŒhe garaaĆŸi tĂ€navapoolsest seinast oli osa maha varisenud.
Kel palju kannatust ja pealehakkamist, vĂ”ib metsast leida hĂ€mmastaval hulgal seeni. Kuigi kĂ”ige hinnalisemad neist Eestis ei kasva, vĂ”ib mĂ”ni maksta suisa ulmelisi summasid, rÀÀkis Karula-PĂ€hni seenefestivalil mĂŒkoloog Veiko Kastanje.
RĂ”uge Ăöbikuorus leiab tĂ€na aset kogukonnafestival «EllujÀÀmise kunstid». Samas avab kohaliku kraamiga mĂŒĂŒgiletid Uma Meki laat, tegutsevad töötoad ning pakutakse tegevusi lastele ja kultuuriprogrammi.
Nursipalu harjutusvĂ€lja neljakilomeetrisesse mĂ”jualasse jÀÀvate Antsla, RĂ”uge ja VĂ”ru valla ning VĂ”ru linna elanikud saavad 1. oktoobrist 29. novembrini taotleda toetust polĂŒgoonilt kostuva militaarmĂŒra mĂ”jude leevendamiseks.
VĂ”rumaal Nogopalu karjÀÀris rallitanud ning ĂŒmber paiskunud ATV alla jÀÀnud mehe pÀÀsemisele tuli kasuks tuulevaikne ilm.
RÔuge ja Setomaa valla koolikokad kÀisid koos LÀti ametikaaslastega Smiltene ja Tukumsi koolidest hiljuti Rootsis Ôppereisil.
Koolide liitmise tulemusena on haridusasutuste arv LĂ”una-Eestis vĂ€henenud. Mitmed koolid on koondunud ĂŒhe nime alla, kuid jĂ€tkavad tööd eri majades. PĂŒhapĂ€evale langev esimene september on esimese koolipĂ€eva aktuse toimumise jaganud aga laias laastus kaheks: nĂ€dala viimasele pĂ€evale vĂ”i esmaspĂ€evale. Avaldame andmed nendes LĂ”una-Eesti koolides sel sĂŒgisel haridusteed alustajate kohta, kes seda teavet meiega jagasid.
Antsla Ehituskeskuse parklas varises juuli alguses kokku 39-aastane kohalik mees Lembit, kelle kukkudes saadud peatrauma hindas kiirabi nii kergeks, et lubas mehe koju. JĂ€rgmiseks hommikuks oli Lembit koomas ning suri kaks kuud hiljem teadvusele tulemata.
VĂ”rumaa koolispordihooaja avamise au said endale 6.â9. klasside poiste jalgpallimeeskonnad ja esimene meistritiitel lĂ€ks Antslasse. Parimad naisÂvutiĂ€ssad Ă”pivad aga VĂ”rus.
MĂ”niste piirkonna kĂŒlade vallavahetuse asjus esmakordselt sel kolmapĂ€eval kohtunud Antsla ja RĂ”uge valla esindajad leppisid kokku ajakava, kuidas 17 kĂŒla ĂŒleandmisega Antsla vallale lĂ€hiajal edasi minnakse.
Muuseumitöötaja hoiab kÀes kolpa, mille Àsja lahti kaevatud sÔjahauast leidis. Kellele see kuulus, jÀÀb tÔenÀoliselt saladuseks, ent ilmselt langes ta Teises maailmasÔjas kuskil VÔrumaal.
VĂ”rumaa naabervaldade Antsla ja RĂ”uge esindajad alustavad jĂ€rgmisel nĂ€dalal lĂ€birÀÀkimisi MĂ”niste piirkonna 17 kĂŒla vallavahetuse ĂŒksikasjade ĂŒle. PeakĂŒsimuseks kujuneb, kas Antsla on nĂ”us enda kanda vĂ”tma koos kĂŒladega kaasa antava 950 000 euro suuruse laenukoormuse lisandumisega.
Kel palju kannatust ja pealehakkamist, vĂ”ib metsast leida hĂ€mmastaval hulgal seeni. Kuigi kĂ”ige hinnalisemad neist Eestis ei kasva, vĂ”ib mĂ”ni maksta suisa ulmelisi summasid, rÀÀkis Karula-PĂ€hni seenefestivalil mĂŒkoloog Veiko Kastanje.
Suve lÔpus hakkavad varjupaikade puurid tavapÀraselt tÀituma koduotsivate kassidega. Lemmikut valima tulnud inimesed nÀevad rÔÔmsameelseid kiisusid, kellel silm sÀrab ja karv lÀigib. Selleks on aga varjupaiga töötajad palju vaeva nÀinud, sest suur osa nurrumootoritest vajab nende juurde jÔudes ravi.
Antsla vallas Kobelas sai jÀtku kolhoosiaegsete pikalauapidude traditsioon. Linda rahvamaja esisel aga vÔttis koha sisse juba teine kukk, kes sai kolhoosi aukodaniku Kalmer Tennosaare jÀrgi endale nimeks Kalmer.
Nursipalu harjutusvĂ€lja neljakilomeetrisesse mĂ”jualasse jÀÀvate Antsla, RĂ”uge ja VĂ”ru valla ning VĂ”ru linna elanikud saavad 1. oktoobrist 29. novembrini taotleda toetust polĂŒgoonilt kostuva militaarmĂŒra mĂ”jude leevendamiseks.
Koolide liitmise tulemusena on haridusasutuste arv LĂ”una-Eestis vĂ€henenud. Mitmed koolid on koondunud ĂŒhe nime alla, kuid jĂ€tkavad tööd eri majades. PĂŒhapĂ€evale langev esimene september on esimese koolipĂ€eva aktuse toimumise jaganud aga laias laastus kaheks: nĂ€dala viimasele pĂ€evale vĂ”i esmaspĂ€evale. Avaldame andmed nendes LĂ”una-Eesti koolides sel sĂŒgisel haridusteed alustajate kohta, kes seda teavet meiega jagasid.
Selle aasta kevadest töötab Eesti rahvakultuuri keskuses VĂ”rumaa rahvakultuurispetsialistina Aigi Pall. Varsti pea 15 aastat VĂ”rumaal elanud Pall on Ă”ppinud sajandivahetuse aegu kultuurinĂ”uniku eriala tollases Tallinna pedagoogikaĂŒlikoolis ja töötanud mitmesugustes kultuuriasutustes VĂ”rumaal.
Eestis on kasutusel ĂŒks isemoodi spordiprogramm â see loob noortele vĂ”imaluse osaleda treeningutel, Ă”ppides samal ajal ka sotsiaalseid oskusi. Hiljuti lĂ”ppes neil neli pĂ€eva kestnud laager PĂ”lva, Valga, VĂ”ru, TĂ”rva ja Viljandi noortele.
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 pĂ”hiprogrammi kuuluva LĂ”una-Eesti kogukonnaprogrammi raames toimub 30.â31. augustil kahepĂ€evane jĂ€rvefestival, mil avanevad Antsla kandi looduse ja pĂ€rimuse aardelaekad.
President Alar Karis tunnustas Tartus Karlova koolis Eesti kaunimate kodude omanikke.
PĂ”lva- ja VĂ”rumaal asuva Pokumaa radadel kĂ”ndijate pilku rÔÔmustab lĂ€inud nĂ€dalast kĂŒmmekond taiest, mis sĂŒndisid kultuuripealinna aasta puhul korraldatud rahvusvahelise looduskunsti sĂŒmpoosioni LOoduse LOodu LOomingus kĂ€igus.
Piirivalvurid pidasid laupÀeval Setomaa vallas kinni korraga viis inimest.
Setomaal Uusvada kultuurikĂŒlas leidis aset töötuba ehk hĂ€katon, mille kĂ€igus valmis kaks kliimaebaĂ”iglusest inspireeritud filmi.
Eesti-Vene praegusest piirist kĂŒmnekonna kilomeetri kaugusel asuva Mitkovitsa kĂŒlakooli seinal avati esmaspĂ€eval mĂ€lestustahvel Ukraina sĂ”jas hukkunud kohalikule mehele. Tegemist on kooliga, kus kindlasti veel mĂ”ne aasta eest lauldi setokeelseid laule ja kus Setomaa ĂŒlemsootskad kĂŒlas kĂ€isid.
NeljapĂ€eval kella 16 ajal tuvastas piirivalve oma seiretehnikaga LĂ€mmijĂ€rvel ebaseadusliku ajutise kontrolljoone ĂŒletuse, kui ĂŒks mootorpaat sĂ”itis Eestist vĂ€lja Venemaa vetesse.
Koidula piiripunkti saabunud Norra kodanik sai tagasilöögi osaliseks, sest tal ei Ônnestunud 10 000 eurot Venemaale toimetada.
Setomaal Polovina kĂŒlas maha sĂ”idetud elektrikaabel peatas maanteel mĂ”neks ajaks ka liikluse.
TĂ€navused Eesti meistrivĂ”istlused orienteerumise öisel tavarajal peeti LĂ€ti piiri ÀÀres asuvas Vaskpalu metsas Valga vallas Hargla kĂŒlas. Seikluslikule öisele vĂ”istlusele kogunes ligi 200 osalejat.
Kanal 2 jutusaate «Ăhtu!» ja populaarse telemĂ€ngu «Ma nĂ€en su hÀÀlt» saatejuht Piret Laos on beebiootel. Laose ja tema muusikust elukaaslase Taavi Langi peres kasvab juba tĂŒtar Rica.
Koolide liitmise tulemusena on haridusasutuste arv LĂ”una-Eestis vĂ€henenud. Mitmed koolid on koondunud ĂŒhe nime alla, kuid jĂ€tkavad tööd eri majades. PĂŒhapĂ€evale langev esimene september on esimese koolipĂ€eva aktuse toimumise jaganud aga laias laastus kaheks: nĂ€dala viimasele pĂ€evale vĂ”i esmaspĂ€evale. Avaldame andmed nendes LĂ”una-Eesti koolides sel sĂŒgisel haridusteed alustajate kohta, kes seda teavet meiega jagasid.
Selle aasta kevadest töötab Eesti rahvakultuuri keskuses VĂ”rumaa rahvakultuurispetsialistina Aigi Pall. Varsti pea 15 aastat VĂ”rumaal elanud Pall on Ă”ppinud sajandivahetuse aegu kultuurinĂ”uniku eriala tollases Tallinna pedagoogikaĂŒlikoolis ja töötanud mitmesugustes kultuuriasutustes VĂ”rumaal.
Kuna tĂ€na on augusti viimane laupĂ€ev, sĂŒttivad ka paljudes LĂ”una-Eesti paikades lĂ”kked ja nende ÀÀres kĂ”lab muusika. Sellisel moel tĂ€histatakse Eestis ja Soomes juba 1992. aastast muinastulede ööd, meenutamaks ajaloolisi mereÀÀrseid mĂ€rgutulesid ehk iilastulesid.
Paljudes koolides on puudu kvalifitseeritud pedagoogidest. Tihti on palgatÔusust hoolimata keeruline leida klassi ette isegi nÔuetele mittevastavat inimest.
Setomaal asuva Helbi kĂŒla elanikud ja kĂŒlalised avasid rahvalaulik Miku Odele tema 100. surma-aastapĂ€eva eel mĂ€lestuskivi. Tseremoonia leidis aset Ode endise elukoha lĂ€hedal Helbi kĂŒlas.
RÀpinas leidsid aset PÔlvamaa meistrivÔistlused praegu maailma populaarseimaks vÔistkondlikuks tÀnavaspordialaks peetavas 3 x 3 korvpallis.
Politsei palus esmaspĂ€eval abi selgitamaks vĂ€lja 73-aastase mehe asukohta, kes lahkus tĂ€na ennelĂ”unal enda Setomaa vallas Beresje kĂŒlas asuvast kodust. Paar tundi hiljem teatas politsei, et Leo on leitud. Teda mĂ€rkas Beresje kĂŒla lĂ€hedal teenistusest vabal ajal abipolitseinik, kes aitab Leo koju toimetada.
Koduses naiste jalgpalli meistriliigas peeti nÀdalavahetusel 18. vooru kohtumised.
Ăle-eestilisel koolinoorte traditsioonilisel heategevuslikul teatejooksul oli tĂ€navusel aastal rekordarv osalejaid.
Meeste vÔrkpalli Balti liigas mÀngib algaval hooajal neli Eesti klubi ja kolm LÀti klubi. Eesti meeskonnad on saanud olulist tÀiendust ja omavahelised jÔuvahekorrad vÔivad muutuda.
LĂ€his-Idas ei ole praegu nĂ€ha ĂŒhtegi arengut, mis viitaks pingete leevenemisele ja pigem lĂ€heb olukord hullemaks, ĂŒtles vĂ€lisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen esitas pÀrast viimasel hetkel tehtud muudatusi eelmisel nÀdalal uue komisjoni koosseisu. Volinike valikust kumab lÀbi keskendumine Euroopa julgeolekule, aga selge pole, kuidas kaitsetööstuse arengut rahastatakse.
Maailmas on kokku ligi 120 miljonit pĂ”genikku, kuid neist ligi 80 protsenti ei tule lÀÀneriikidesse. Ometi on rĂ€nne Euroopas ja USA-s viimasel aastakĂŒmnel rohkelt poliitilisi pingeid tekitanud. ĂRO pagulaste ĂŒlemvolinik Filippo Grandi ĂŒtles, et poliitikuid ei tohiks seda olukorda enda kasuks Ă€ra kasutada.
Eesti malenaiskonna treener Jaan Ehlvest jĂ€i rahule mĂ€ngukvaliteediga, mida tema hoolealused nĂ€itasid Budapestis toimunud maleolĂŒmpial.
"VĂ€lisilm" uuris, kuidas Ă”nnestus Iisraelil Ă”hkida ÀÀrmusrĂŒhmituse Hezbollah' sideseadmed, mille tulemusel jĂ€i rĂŒhmitus mĂ”ne pĂ€evaga ilma suurest osast oma sidevahenditest ning mille tĂ”ttu said viga tuhanded rĂŒhmituse vĂ”itlejad.
Saatejuht Anu SÀÀrits
Tartus algasid taas tudengipĂ€evad ja festivali avapauk anti traditsiooniliselt Raekoja platsil pannkoogihommikuga, kus tudengid said kĂ”hu tasuta korralikult tĂ€is sĂŒĂŒa.
TeisipÀeval lÀheb ilm soojemaks ja suurt sadu ega tugevat tuult pole oodata.
PĂ€rnust paarikĂŒmne kilomeetri kaugusel Oore kĂŒlas PĂ€rnu jĂ”e ÀÀres asuv hĂŒdromeetriajaam on jĂ”evoolu kohta katkematut infot andnud rohkem kui sada aastat. Selle eest sai jaam rahvusvahelise tunnustuse maailma meteoroloogia organisatsioonilt.
Saaremaa vald koostab arengukava aastani 2035, kus nĂ€eb uusi vĂ”imalusi nii meretuuleparkide kui ka 330kV elektriliini tulekus. Samas on oodata jĂ€rgneva 15 aastaga elanikkonna kĂŒmneprotsendilist vĂ€henemist.
Eesti malekoondis naasis esmaspĂ€eval Budapestis toimunud maleolĂŒmpialt, kus naiskondlikus arvestuses saavutati 33. koht.
New Yorki Eesti majja kogunesid vÀliseestlased, et koos president Alar Karisega meenutada suurpÔgenemise 80. aastapÀeva.
USA kaubandusministeerium tegi esmaspĂ€eval vĂ”imalikele julgeolekuprobleemidele viidates ettepaneku keelata Ameerika Ăhendriikides sĂ”idukid, mis kasutavad omavahel ĂŒhenduse pidamiseks Hiina tarkvara ja seadmeid. Selline samm sisuliselt vĂ€listaks Hiina sĂ”idu- ja veoautode pÀÀsu USA turule.
Eesti kardisportlane Markus Kajak krooniti Saksamaa meistrivÔistluste viimasel etapil Wackersdorfis sarja meistriks.
Tallinnas uue koduga harjuvate ninasarvikute talita Marika Hiob ĂŒtles "Ringvaatele", et kuigi emased ninasarvikud territoriaalsed pole, ei ole neil veel motivatsiooni talitajatega koostööd teha. Seda ĂŒritavad talitajad ajapikku maitsvate vahepaladega parandada.
Copyright © 2050 VÔrumaa SÔprade Selts