Esileht

Ma kuuli raadiost, et süküskuu edimädse poolõga om mõnõh Eestimaa paigah sadanu kats kõrda inämb vihma ku harilikult. Võromaal nii suurt uputust es olõ, õnnõ põllu lätsi vedeläs ja lump oll’ lumbih kinni. Päiv om külh lühemb, a ilma omma viil säändsesama nigu terve suvõ olli: ku päiv paistus, om lämmi, ku tuul puhk, om külm. Ja likõ om kõik aig: ku vihma sata-i, sõs om pia terve päiv kastõlikõ. Haina kasumisõga seo suvi hätä es olõ, hädä oll’ niitmisega.  Pääle mihklipäivä lubatas viil ilosat ilma, sõs vast tulõ tuu vannonaisisuvi, miä omgi õigõ kullanõ süküs. The post Muda Mari pajatus. Kullanõ süküs appeared first on UMA Leht.

Käsitüütunnih opati kudamist-heegeldämist. Ma kaie imä käsitüüraamatit ja silmä jäie üts lehemustrega sall. Paistu peris illos ja tahtsõ pruuvi.  Imäl olle kudamismassin, no niipall’o massin, et sai riakaupa silmi üles vitä. Kõkkõ muud pidi iks esi sääl tsuskma. Hää asi, et hoite kudamistüüd lakja ja mustre tegemises sai silmi kergembähe ümbre nõsta. Kaie viil, et raamadu mustret sjoo massinaga täpsele tetä ei saa, a midägi sinnäpoolõ iks. Võti kolm rita lehemustret ja vahelõ panni ruudukõisi, täpi keskel. Poolõpääle mitu suurt ruudukõist ütstõsõ sisse ja sis sama mustre, a taasperi, piiglipildi muudu. Tüü võtt’ aigu mitmõ päävä, vahel tulle tagasi harota,... The post Peenükene käsitüü appeared first on UMA Leht.

Mitma viimätse keväje hullu üükülmä ja armõdu vihm nii inne ku peräst jaani omma pandunu maainemise viil enämb ilmast kõnõlama ja murõtama, et kuis suvõl aiakraamiga saa. Om ollu moodun ka mõrruv nali, et oll’ külh Eestin suvi, a ma juhtu tuu päiv reisil olõma. Nii hullustõ siski konagi ei lähä ja tinavaasta oll’ mi valgõ aig jälleki ummamuudu. Seo kevväigi oll’ paremb ku üleminevä ja minevä aasta. Es pea aian nii pall’u katma ja hellämä, häitsmelõhna ja lämmind oll’ küländ ja mehiläisil pidu. Vihm hoit’ hennest kah suvõ lõpuotsani enämb-vähämb vaon. Kägu ja ööbik laski maikuu edimetsel nädälil laulu... The post Suvi oll’ jälleki ummamuudu appeared first on UMA Leht.

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. The post Parm tsuskas: autokuul appeared first on UMA Leht.

13. Armastus ja armukadõhus Sääl, kon om armastus, om armukadõhus kah, tuu olõssi nigu loomulik tunnõ. Selgehe ei olõki vällä kirotõt mõistõt, mis tuu armastus täpsele om. Ka suurõ sõnasäädjä omma tollõga hädän.  A armukadõhust om pall’o lihtsämb seletä. Tuu tunnõ palotas nigu kuum kardokas suun, alla ei saa neeldä ja vällä kah ei saa sülädä, selle et kõtt om tühi. Ku armukadõhus jääs mõistusõ piirehe, sis om kõik kõrran. A ku armukadõhus lätt üle piiri ja naatas tõnõtõist ilma as’alda süüdü pandma, sis om asi joba hull. Näüde elost. Miis ja naanõ kõndsõva pargin. Näile tulle vasta naasõ tüüseldsiline,... The post Tundõ läbi elo appeared first on UMA Leht.

Aastal 1386 olli mõisa paprõin edimest kõrda kirja pant mõnõ Mehkamaa külänime. Tuust saadik loetas Mõnistõ, mea tuu kõrd kand’ nimme Menzen, amõtlikkõ eluaastõid ja tuu aus peeti 22. augustil kodukandipääväga Mõnistõ 640 aasta juubõlit. Pidupäiv sai lühkü kontserdi ja mõnõ sõnavõtuga algusõ Mõnistõ muusõumi manh. Säält jäije kõgõ enämb miilde Lindebergi Tõnu sõna. Konagine pikäaoline Mõnistõ vallavanõmb kinnit’, et Mehkamaal lätt häste, selle et siin om tüükotussõid, pall’u nuuri peresiid ja latsi, kedä järest manu sünnüs.  Suurõmbat kontserti ja pitu, medä peeti Mõnistõ mõisa pargin, tükke vihm tsurkma, aga rahvast oll’ uskmada pall’u ja tull’ õdaguspuuldõ alanu näütemängu aos... The post Mehkamaal peeti juubõlipitu appeared first on UMA Leht.

Võrokõsõst ilmahulgus MUSTMAA ULVIi om saanu valmis raamadu «Minu Island». Uurimi, midä autor umast raamatust ja ilmaelost kõnõlõs. * * * Kuis taa raamat sündü? Ma olõ Islandil kokko elänü-tüütänü nii umbõs puultõist aastakka ja ma kiroti tuul aol blogi. «Sa piät kõgõst taast nal’ast raamadu vällä andma,» oll’ nii üts ku tõnõ iks ütelnü. Ma liiguti õnnõ õnnõligult kõrvu ja arvssi, et hää sõbra niisama kitvä. No a ku sõs Petrone Print minevaasta kuulut’, et otsitas vahtsõ «Minu Islandi» kirotajat, nakas’ mu ütismeediäpott üle ajama – iks et «Nüüt om su kõrd!». Mõni kipõmb oll’ mu nime esi kah... The post Mustmaa Ulvi: tolerantsust om Islandil inämb ku Eestin appeared first on UMA Leht.

Seod nimme kand Eestin 33 inemist. Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän om nimest kirutanu Uibo Udo. Nimi panti õnnõ üten kotussõn, Suudla mõisan Kanepi kihlkunnan. Tuu om Sabõrnast lõunahummugu puul. Nime saaja olli vaesõslatsõs jäänü tütrigulats Tannil (Tanniel) ja timä kasuimä, Kangro Dawide tõnõ naanõ, läsk Liisu. Kangro Taavite poja sääl talun saiva tõsõ nime: Wölla. Kuigi sünnümeetrikan 1804 om Liisu kirän ku Tanila imä, om timä sünnüaastas umbõs 1748 ja ildamb om tä personaalraamatin kirän ku Emmak ‘ämmäk, kasuimä’. Tanila pojapoig Piitre läts’ elämä Suudlast Urvastõdõ ja nii omgi seod nimme täämbä rohkõmb löüdä Urvastõ ja Sangastõ kandin.  Pastor Johann Philipp... The post Priinime lugu: Varjun appeared first on UMA Leht.

1986. aasta süküskuul saiva Eestimaal valmis vahtsõ filmi: Ulfsaki Lembitu «Keskea rõõmud» ja Kiisa Kaljo «Saja aasta pärast mais» ni Meri Lennarti «Kalevala hääled». Maailmah olli tegijä «Krokodill Dundee» ja «Tippkutt» Tom Cruisiga pääosah. * * * 1987. aasta 26. süküskuul ilmu aoleheh Edasi nelä mehe IME pakminõ: Kallasõ Siim, Made Tiit, Savisaarõ Edgar ja Titma Mikk teivä ettepanõgi Eesti tävvelidsele esimajandamisõlõ üleminekis. * * * 1988. aasta 24. süküskuul kõrrald’ Rahvarinnõ I Eestimaa rahvuisi foorumi, koh sai algusõ Eestimaa Rahvuste Ühendüs. Aastast 2005 peetäs 24. süküskuul Eesti rahvusvähämbüisi päivä. 26. süküskuul käve Võro nuurikolonn Kanepi vabahussamba vahtsõst vallalõ tegemisel.... The post Kaemi üle ola tagasi. Süküskuu tõnõ puul appeared first on UMA Leht.

Käve mõni aig tagasi ütel ärsaatmisõl. Kerkoherr lugi kalmuaia pääl, et «mullast olõt sa võetu ja mullas piät sa saama». Ja nii tuu inemine maamulda läts’ ja mõnõ ao peräst mullas saa. Olõ uma opitu ala perrä maaparandaja, hüdrotehniga insinör. Kõik, mis om maa ja viiga köüdet, om mullõ jo latsõst pääle olnu hengelähkü. Olli kõgõ käppäpite mullan, kasvi Nursipalu mõtsa seen ja pääle luudusõ olõ es mul minkagi mängi. Nii olõ noorõn iän tennü hulga liiva- ja muakuukõ ja onnõ ehitänü. Seo kevväi tei ma koton väiku katsõ. Panni kasvumajja kasvu nii, et ütele poolõ sai mitu aastat säälsaman... The post Tõsõ kundi otsast. Mullast võetu appeared first on UMA Leht.