Esileht

26. süküskuul oll’ Põlvan filmi «Seatapp» edimäne näütämine. Käve kah seod pall’o reklaamitut musta komöödiät kaeman. Piä õkvalt är ütlemä, et komöödiät ku säänest ma seost filmist kül es levvä. Oll’ kül nal’aliidsi ütelüisi ja mõni veidemb nal’alinõ johtuminõ. Ma esi liigitäsi seo filmi rohkõmb mi tulõvigu tragöödiäs, kon om tunda eestläisi maaelo häädümise hõngu. Film pand mõtlõma. Esieränis häste saava filmist arvo maainemise, kellel om olnu köüdüs ummi eläjidega. Film om aost, ku viil egän talon eläjit peeti. Niisama ütles film midägi noilõ nuurilõ, kiä käve ummil vanõmbil ja vanavanõmbil maatöiel abis. Stsenarist ja režissöör om Kiuma küläst perit... The post Film täüs maaelo häädümise hõngu appeared first on UMA Leht.

Telefon kõlisõs. «Ma olõ lehelugõja Kaja Võrolt. Taha üteldä, et pühäpäävä om Tsooru rahvamajan filmi «Seatapp» näütämine toolõ rahvalõ, kiä filmin massistseenen üten leivä, ja filmitegijä tulõva kah sinnä. Vast olnu Uma Lehe lugõjil põnnõv tollõst teedä.» Võta tiidmises ja säe pühäpäävä hinnäst Tsooru poolõ minemä. Tsooru rahvamaja ussõ ette om laotõt verrev vaip. Rahvamaja vidäjä Puija Krista kuts õkva sisse, a maja om peris tühi. Tulõ vällä, et lehelugõja om mullõ tunn aigu varatsõmba kelläao ütelnü. Ei olõ midägi tetä, tulõ tsipa ümbre sõita ja aigu parras tetä. Õigõl kelläaol om maja ümbre hoobis tõõnõ pilt. Sisse vuurva rahvarõivin... The post Tsiatapminõ Tsooru rahvamajan appeared first on UMA Leht.

5. Viha ja kättemass Ku olõt iks kellegi pääle väega vihanõ, sis edimäne mõtõ om kätte massa. Vanasõna kül ütles, et üttegi suppi ei süvvä nii kuumalt, ku keedetäs. Mõistlik om olokõrd läbi mõtõlda, vai nigu üteldäs, hummok om õdagust targõmb. A tihtsähe saa viha meist võitu ja mi ei olõ nõun tagajärgi pääle mõtlõma. Kõgõpäält sõimami näo täüs ja sis viil nakkami mõtlõma, ku nakkami. Näüde elost. Eelmidse jutu jakus. Ku neio nuurmehe vällä visas’ tõsõ laamõndamisõ peräst, es mahu tuu nuurmehele sukugi hinge. Tä oll’ nii vihanõ ja haudsõ hirmsat kättemassu. Haardsõ lavva päält väidse ja naas’ neiot... The post Tundõ läbi elo appeared first on UMA Leht.

Ei tiiä, kas Eesti inemise omma nii haigõs jäänü vai omma tohtri Soomõmaalõ lännü, a piät pall’u aigu uutma, et jutulõ saia. Edimäne tohtri es kae mullõ otsagi, mugu plõgist’ umma arvutit. A tõnõ puursõ ja mudisi minnu egä kotta päält. Lõpun kässe suurdõ haigõmajja minnä, lubasi sääl tõisiga aru pitä ja mu terves tetä. No oll’ iks suur maja tuu haigõmaja. Sääl võit esiki är essüdä nigu võõran seenemõtsan. Sõidutõdi minnu sõs ütest tarõst tõistõ, suurõ ja targa massina egäl puul. Joba hummuku varra läts’ tüü valla nigu suurõn sõalaiva köögin. Kes kraatsõ palanikku, kes jagi tablette, kes vahet’... The post Suurõn haigõmajan appeared first on UMA Leht.

Vällä om tulnu Ideoni Argo raamat «Oma riigi tegemine. Kaido Kama elu poliitikas 1987–1995». KAMA KAIDO oll’ noil aastil tunnõt poliitik, Eesti Komitee ja Põhisäädüse Assamblee liigõ, valitu ülembnõvvokokko ja Riigikokko. Aastil 1992–1994 pidi tä justiitsministri ja aastil 1994–1995 siseministri ammõtit. Uurimi päätegeläse käest raamadu sünnüluku. * * * Kuis juhtu niimuudu, et ollit säändse raamadu kirotamisõga nõun? Tuust om ju hulga aigu müüdä, ku Pruuli Tiit mulle ütel’, et ma pidänü mälehtüisi raamadu kirotama. Ma ütli vasta, et ma ei viisi ja et naid mälehtüisi kirotajit om esiki hulga ja et ma ei ole ülepää sääne inemine, kiä taht... The post Kama Kaido: tundsõ, et mu mälehtüse ei olõ mu eräasi appeared first on UMA Leht.

Seod nimme kand Eestin 71 inemist. Nimest om Eesti perekonnanimeraamadu käsikirän kirutanu Uibo Udo. Musting panti õnnõ üten kotussõn, Räpinä kihlkunna Palo mõisa Süvähavva külän. Nime saajis olli katõ vele, Musta Piitre ja Musta Peedo perre. Tallu, kon nä elli, kutsutas Musta täämbädse pääväni, sääl om ka korgõ perv Võhandu veeren Musta mägi ja küläosa Mustaots. Priinime pandsõ opõtaja Heller, pruukin ing-nimelõppu, midä tä Räpinä priinimmi man peris hulga tarvit’. Nimmi pandmisõ aol 1820. aastil es olõ Musta lisanimi viil kuigi vana. Tuu ilmu edimäst kõrda vällä 1795. aastaga hingelugõmisõn, kon Piitre ja Peedo essä om nimetet Musta Andresse Johann.... The post Priinime lugu: Musting appeared first on UMA Leht.

1986. aasta 11.–12. rehekuul saiva Islandil kokko USA president Reagani Ronald ja Nõvvokogo Liidu juht Gorbatšovi Mihhail. Tsäsüpommi ärkiildmise lepet külh es sünnü, a külm sõda nakas’ tuust pääle lõpu poolõ liikma. * * * 1987. aasta 9. rehekuul alosti kolm Võro nuurt (Ivaski Meelis, Männimetsa Argo ja Saarõ Ain) Võro kalmuaiah Vabahussõa haudu kõrdategemist. Tuust nakas’ pääle nuuri liikmine, pia sündü Vaba-Sõltumalda Nuuri Kolonn Nr 1. * * * 1988. aasta 1.–2. rehekuul peeti Tal’na Liinahallih Eestimaa Rahvarindõ asotamisõ kongress. Valiti säitsmeliikmõlinõ iistsaisus: Gerndorfi Kostel, Hindi Mati, Koigi Lembit, Lauristini Marju, Savisaarõ Edgar, Valgu Heinz ja Veidemanni Rein. 13.... The post Kaemi üle ola tagasi: rehekuu edimäne puul appeared first on UMA Leht.

Ma kuuli raadiost, et täämbä om üleilmalinõ nägemise päiv, kon kõnõldas silmänägemise tervüsest. Suurõmb jago silmähäti omma säändse, midä saa är hoita vai tohtri man praavita. Vaihõpääl om nägemisega tuu hädä, et inemine kaes murrõst müüdä ja taha-i hätä nätä. Tuu kotsilõ üteldäs, et pitsitäs silmä kinni. A mõnikõrd nätäs vika sääl, kon perüselt om kõik häste. Tuu kotsilõ üteldäs, et inemisel omma hüdsemusta prilli ette pantu. Kas parõmba omma sõs vastapite, helleverevä silmäklaasi? Parõmb om iks inämb hääd nätä ja kõnõlda. Hää tõmbas hääd ligi. Sõnnol om nii kimmäs vägi, et saami esi umma ello ilosambas tetä. Pääle tuu... The post Muda Mari pajatus. Hää nägemise päiv appeared first on UMA Leht.

Seokõrd läts’ nii, et vahtsõnõ president valiti Riigikogon är, a sis tulli poliitigailman pääle egäsugumadsõ skandali ja kõik presidendiga köüdet jäi varjo. A no om aig käen: 12. rehekuust astus ammõtilõ vahtsõnõ Eesti Vabariigi president Madise Ülle. Ku pall’o om presidendil Eestin võimu ja määne tuu om, om säädüsega kirja pant. Siski om egäl presidendis valitul inemisel hindäl kah võimalik riigipää ammõtit uma olõmisõga hindä näo perrä käändä. President esindäs Eestit maailman ja võtt vasta korgit küläliisi, a veidemb tähtsä ei olõ tuu kah, ku pall’o tä Eesti inemiisi tund ja kullõs ja midä tä tuu tiidmisega pääle nakkas. Madise... The post Riigipää saa inemiisi tunda ja kullõlda appeared first on UMA Leht.

Hää lugõja ja kirotaja! Kuulutami vällä timahavasügüsedse Uma Lehe jututalgo. Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus jutt, saatkõ tuu Umalõ Lehele! Talgoliidsilõ omma ette nättü tunniskirä ja väiku avvohinna. Vällä valitas parõmba talossõtüü ja hulk häid juttõ trükütäs 2027. aastaga joosul lehen är. Innekõkkõ oodami kirätöid, miä passisõ lehe perämädse küle pääle, a saata või ka eloliidsi märgotuisi. Talossõjuttõ sordi: 1. Periselt elon juhtunu nal’alinõ vai tõsinõ lugu Lugu, miä om olnu kas nal’alinõ, oppusõga, saatuslik vai muido ummamuudu. Võinu olla periselt sündünü. 2. Esi tettü, häste tettü Umatett asi om inämbüisi õks kõgõ parõmb. Esi... The post Uma Lehe sügüsedse jututalgo appeared first on UMA Leht.