Esileht

No kül jõudva noorõ mehepoja, mu tütrepoja Mulla Henri ja Marten, pall’u tetä. Putitasõ võidusõidumassinit, toova koolist kodo nellü ja viisi, nõstva jõusaalin rauda ja ku aigu üle jääs, sis plõksva viil õdagist arvutit kah. Tarõ taadõ teivä nä jääraa, selle et vaia om har’uta nilbõ tiiga sõitmist. Võidusõidul om iks nätä, kes om sõitmist har’utanu ja kes om niisama uulitsidõ pääl triftnü ja perän kraavist vällä ukõrdanu. Minevä kuu keskpaigan kõrrald’ Eesti Autospordi Liit kõgõ parõmbilõ nuurilõ sõitjilõ, näide vanõmbilõ ja küläliisile suurõ vastavõtu Tal’nan Unibet Arenan. Sääl marssõva püüne pääle hanirian kõgõ parõmba noorõ autosportlasõ. Oll’ tulõvigusõitjit edeveoga,... The post Rallisõitja mehepoja  appeared first on UMA Leht.

Egälütel, nii noorõl ku vanal, piäsi olõma õigus inemise käest hääd sõnna, nõvvo ja tukõ saia Shakespeare ütel’ jo umal aol, pia viissada aastat tagasi, et aig om jakust vallalõ. Ku vähägi lehti loet vai raadiot kullõt, saa ei inämp arvu, miä tuu võlss ja miä õigõ um. Mõni ütles õkva, et väärtüisi olõ-õi inämp ollaki, et maailmakõrd um parhilla hoobis tõistsugumanõ, ku tä viil kümmekund aastat tagasi oll’. Ma tahasi-ei tuuga peris nõun olla. A tuu um kül klaar, et elo um nigu segätsembäs lännü.  Egälütel um nüüt sõnaõigus ja sa võit umma õigust egäleütele kuuluta. Lehen, ilmavõrgun vai... The post Kohe nuu väärtüse sõs kaonu umma?  appeared first on UMA Leht.

Seol nimel om Eestin 14 kandjat. Rohkõmb kandjit – 18 – om varjantsil Seliksar. Paistus, et Seliksar om tsaariaigu Vinnemaalõ viid ja tagasi tuud nimi. Nimekujul Seliksaar om parla kandjit alla kuvvõ. A tulõ vällä, et täämbädse ao Siliksaarõ olli Eesti aigu perekirjun ka nimekujuga Seliksaar. Näilidselt vanan kiräviien kirutõdul nimel Silliksaar om kandjit 11. Nime algnõ tegünemise motiiv om teedä, a edesi kujunõmisõ lugu iks hämmär. Nimi tulõ Urvastõ kihlkunna Lilli mõisa Raudsepä talust – ja sääl edimält pant nime kuju oll’ Sittiksaar.  Sittiksaar om kirän Urvastõ personaalraamatun 1815–1855. Nime saaja olli Raudsepä Mihkle katõ poja, Jaani ja Juhani... The post Priinime lugu: Siliksaar appeared first on UMA Leht.

17. radokuul seol aastal nakkas Hiina kallendri perrä pääle verevä yang-hobõsõ aasta. Meil omma sis vastla kah. Verevä hobõsõ aasta oll’ viimäte 60 aastat tagasi, tuu alas’ 21. vahtsõaastakuul 1966. Pall’ogi või olla üttemuudu, a muidogi mitte kõik, selle et päävä energiä, mis aasta sisse juhatasõ, omma erinevä. Võrrõlda iks saavat. Ma käve tuul aastal keskkooli viimätseh klassih. Peräh vahtsõ aasta koolivaheaigu olliva tuulidsõ ja külmä ilma. Tuus aos, ku pidivä tulõma keskkooli erialaeksämi, vahtsõaastakuu lõpu poolõ (mul raamadupidäjä ja kaubandusõ eriala), sai ma läädsä (leetri). Tõsõ teivä eksämit, ma sällülde sängüh. A tulõhopõn traavsõ tsõõri – oll’ –25 ümbre... The post Ilmaelo ettekuulutamisõst appeared first on UMA Leht.

Pall’o om juttu tuust, et latsil ei piässigi nutitelehvoni olõma. Et nä tsurkva uma aju är, ku kavva vahtva. Ja mänge mängen nuu tegeläse kõik aig liikva edesi-tagasi ja silmä väsüse noid takan aiõn är. Nutitelehvon om mi tõnõ elo, tuud vahitas tunnõ kaupa. Hää viil, et latsõ piät koolin käümä ja tunnin vast ei lubata telehvoni vahti, muido es jäässigi midägi miilde, midä oppaja oppas. A koton pääle kuuli istutas iks kooni poolõ üüni telehvonin. Hummogu, ku om vaia üles tulla, om nii veidü magatus, et aju ei nakka tüülegi. Puulunõn pandas rõivilõ ja mindäs kuuli. Olõ esi nännü,... The post Nutitelehvon – tarvilinõ vai mitte appeared first on UMA Leht.

«Häste, lõpõtami är ja läämi tüüd tegemä,» ütli sõbralõ pikembäs vinnünü jutuajamisõ lõpõtusõs. Ja oh imeht, sõbõr, kinka olõmi peris hulga mol’otamisõst märgotanu ja varrampa õks löüdnü, et tulõ aig maaha võtta, es vaidlõgi seokõrd vasta. Lätsimi mõlõmba ummi töie mano. Olõ iks märgotanu, et inne mol’otama nakkamist tulõ kõik tüü är tetä. Samal aol om peris selge, et kõkkõ tüüd jõvva-i kiäki ilmangi valmis. Küsümüs om selgide ja jõvvu perrä tsihte säädmisen. Mõistlik om tetä tüüd parasjago ja mol’ota kah parasjago. Niimuudu piäs tasakaal elon paika saama. A täämbädsel aol om viil üts asi, miä hulga aigu är kulutas.... The post Mõttõviie muutus appeared first on UMA Leht.

Mõnõ nädäli iist täüskuu aigu näi und, et üts sõbõr kõlist’ mullõ ja oll’ pahanu, et olõ lubanu tälle mitu kõrda küllä minnä, a ei olõ lännü. Küsse viil, kas mukka um kõik häste. Uni läts’ är ja es tulõ mitu tunni tagasi. Hummogu kõlisti sõbralõ, tull’ vällä, et tuusama aig oll’ täl olnu tervüsehädä ja tä oll’ käünü üüse EMOn. Õnnõs es olõ hädä suur ja tä lasti kodo. A üüse, ku üllen olli, tulliva päähä mitmõ mõttõ. Minevä sügüse oll’ Tal’nan suur sündmüs, sõbõr Urmas tekk’ vallalõ maja nimega Golden Gate. Urmas saatsõ mullõ kutsõ. Ku kuupäiv kätte... The post Tõsõ kundi otsast. Ku sõbõr küllä kuts, tulõ minnä appeared first on UMA Leht.

Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ plaan sügüsest valla tetä rahvarõivakooli, kon saa katõ aasta joosul valmis meisterdä üte naisi vai miihi rahvarõivakomplekti, pääkattõst kooni tsuugõni vällä. Opiao seen andas muidoki hulgan tiidmiisi rahvarõividõ kandmisõ kotsilõ ja egäsugutsit näpotüünõksõ. Rahvarõivakooli iistvõtja Oja Vilve ütel’, et huvilidsõ tahetas joba radokuu joosul kirja saia. Sis om aigu oppajidõ-meistridega läbi kõnõlda ja tugõjit otsi. Rühmän piäs olõma 20 inemise ümbre, sis tulõ kooliraha mõistligu suurusõga. Katõaastadsõn koolin om kolm jako. Kõgõpäält saias kokko veebin ja kõnõldas alospõh’ast: Vana-Võromaa rõividõ uma nägo esi kihlkundõn, kandmisõga köüdedü kombõ, pruugidu matõrjali ja tüüriista. Tetäs ka selges, kuis uma komplekt... The post Rahvarõivakoolin saa näpotüünõksõ ja rõivakomplekti appeared first on UMA Leht.

Ligembil päivil saa valmis ansambli Kõhukesed CD-plaat «Keele pääl», kon saa võrokeelitside laulõ ja muusiga vaihõlõ kullõlda Rahmani Jani luulõtuisi ja juttõ. Plaadimatõrjal võeti üles minevä aasta imäkeelepäävä aigu kontsõrdil Ihamaru külämajan. Et ansambli avvostaja omma joba pikembät aigu küsünü helükandjat, midä saanu koton vai auton plaadimassinalõ tsusada, antigi kontsõrtsalvõstus vällä plaadi pääl. Ansambli Kõhukesed mäng kuun joba kümnendät aastakka, näide firmamärk om kõnõlda muusiga vaihõlõ nal’ajuttõ ja juhtumiisi elost hindäst. Suurõlt jaolt Põlva kandiga köüdedü ansambli liikmõ ütlese, et omma peri Vanalt Võromaalt ja näide süämeas’as om võrokeelitside ja -meelitside laulõ kirotaminõ ja ettekandminõ. Ansamblin mängvä Kaha Kaido (mandoliin),... The post Ansamblil Kõhukesed saa valmis võrokeelitside laulõga plaat  appeared first on UMA Leht.

Minevä nädäli kuulutõdi vällä timahavadsõ riigi tiidüspreemjide saaja. Luudustiidüse aastagapreemiä sai Tarto ülikooli ilmatiidläisi punt töie tsükli «Inimtekkelise õhusaaste põhjustatud pilvede lumestumise avastamine» iist. Tollõn tiidläisi pundin om kats võrokõist kah: Posti Piia ja Rahu Jorma.  Seo nädäli Vikerraadio võrokeelitsen saatõn kõnõlõs Tarto ülikooli kliimatiidüisi prohvesri, atmosfäärifüüsik Posti Piia lähkümbält tuust tiidüstüüst ja veidükese ka parhillatsõst talvõilmast. Saatit «Vahtsõmbat Võromaalt» saa perrä kullõlda ka internetin aadrõsi vikerraadio.err.ee/1609933729/vorukeelsed-uudised päält. UL Kliimatiidüisi prohvesri, atmosfäärifüüsik Posti Piia minevä sügüse Võro instituudi konvõrendsil ettekannõt pidämän. Rahmani Jani pilt The post Võrokõsõ riigi tiidüspreemiä saajidõ hulgan appeared first on UMA Leht.